Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

063 Enno
Harmipaik
10.01.2013

Seaduseelnõuga peab kaasnema avalikkusele kättesaadav seaduse rakendamise mõjude analüüs. Sellel oleks preventiivne mõju seaduste ostmisele ja mustale rahastamisele

Seaduseelnõud lugedes jääb arusaamatuks miks uut seadust (seadusemuudatust) vajatakse ja kes on huvitatud isikud. Pisut selgitusi jagab seaduseelnõu kohustuslik seletuskiri. Kasvava bürokraatia tingimustes eelnõude seletuskirjade maht on kasvanud sadade lehekülgedeni kuid vastust küsimusele "Missugused on seaduse olulisemad mõjud ?" seletuskirja tekstist ei leia.
Tõsi, Vabariigi Valitsuse 01.01.2012 jõustunud määrus nr 180 "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" kohustab rakendusmõjusid hindama. Kas seda tehakse ? Jah, teinekord leiame märke, et rakenduskulusid ei ole, või siis on need väikesed. Lühidalt, seaduse rakendusmõjusid ei hinnata või siis need ei ole valikkusele kättesaadavad.
Seaduse eesmärk peab olema reguleerida ühiskonnaelu ja eesmärk tuleb saavutada optimaalsete kulutustega nii riigile kui kodanikkonnale.
Ei hinnata seaduste rakendamise sotsiaalset mõju, ei regionaalarengu mõju, ei keskkonnamõju ega isegi mõju majandusele.
Iga seaduseelnõu peaks sisaldama seaduse rakendusmõju uuringut (analüüsi). Analüüsida on vaja ka seaduse rahalist mõju kodanikkonnale. Markantne näide oli ju taastuvenergia tasude kehtestamine. Isegi riigkogulased ei saanud seaduse eesmärkidest aru ja "tagatoa lobistid" surusid normid seadusesse

Aa0105981_id_kaart Missing Missing Missing Photo_6_ Missing Missing Dsc_2605 Marektamm-5 %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Missing Missing Missing Mina_002 Missing Missing Missing Missing 063 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Aa0070644 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing A1286049 Maikel_msn_49 Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Andres_base Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Skype_olev Jaak_haud Mina Missing Missing Missing Mina_ise Missing Missing Missing Missing Missing Missing 1136384 Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 312059_256700954361669_6286429_n Aarekasemets_lse_sociology100 Urmokybar_net Missing
Missing Dsc_0299
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Hoiaks kokku riigi raha ja inimeste aega.

Seaduste tegemisele ja kooskõlastamisele kulub ysna palju raha ja tööjõudu, lisaks kolmanda sektori vajadus pidevalt jälgida, et mingit jama läbi ei läheks. Ses mõttes hea idee. Iseasi, et erakondade rahastamisse see kyll ei puutu.

Muide, sellisel juhul peab lisama ka nõude, et kui seaduse mõjusid ei leita, ei tohi seda riigikokku saata. Muidu hakkab tekkima massiliselt mõjukirjeldusi stiilis "Olulisi mõjusid ei ole".

Raul Veede
10. jaanuar

Loomulikult, meetodid ja juhendid on olemas

Vaata näiteks avaliku teenistuse veebilehel olevat e-õppevahendit

link: www.avalikteenistus.ee/projekt/kursus1/index.html

Aare Kasemets
10. jaanuar

Mõjude analüüs muudab raskemaks soodsate otsuste ostmise

Mulle väga meeldib Mihkel Oviiri seisukoht (http://uudised.err.ee/index.php?06255314). Tema hinnangul on erakondade rahastamise süsteemi paremaks muutmiseks vaja senisest suuremat rõhku pöörata otsuste mõjude ja tagamaade selgitamisele. Rahastamise puhul on enamasti probleemiks ju see, et erakonna toetaja soovib mõjutada otsuse tegijat langetama temale kasulikku otsust. Võimalikke kahtlasi suhteid aitab ära hoida see, kui iga seaduseelnõuga, eelnõu parandus- või täiendusettepanekuga jne koos esitatakse mõjude analüüs, kus on välja toodud sellega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud ning huvigrupid, keda see eelnõu või parandusettepanek mõjutab. Sel juhul on otsuse tegijatel ja avalikkusel võimalik juba otsuse langetamise ajal teada saada, kelle huvides otsus tehakse. Loomulikult on selle eelduseks, et mõjusid analüüsitakse asjatundlikult, põhjalikult ning erapooletult. Usun, et meil on Eestis olemas sobivad eksperdid ja leiame ka vahendid selle idee teostamiseks.

Alar Jürgenson
17. jaanuar

Seletuskirjad saaksid olla paremad

Tegelikult on sellised nõuded tõesti juba olemas, aga nõus, et eelnõude seletuskirjad (või vähemalt nende kokkuvõtted) saaksid olla oluliselt paremad ja esitatud niihästi atraktiivsemal kui ka arusaadavamal kujul. See suurendab tõenäosust, et neid loeb ja suudab kaasa rääkida ka inimesi, kes ei ole hardcore normitehnikud, aga kellel sellest hoolimata võib olla kasulikke ettepanekuid, mis muidu jäävad tegemata. Arvan aga, et pigem on see "Kaasatuse", mitte "Rahastamise" rubriigi teema.

Urmo Kübar
10. jaanuar

Iga uus seadus (seadusemuudatus) mõjutab meist igaüht

Minu ettepaneku mõte on selles, et seaduse rakendusmõjude hindamine peaks andma selge pildi eesootavast nii tavainimesele kui rahvaesindajale kui ka juristile. Tavainimest huvitab eelkõige muudatuste mõju oma elu-olule ja toimetulekule. Ehk n.ö. seaduse rakendusmõjude rahaline bilanss. Keegi ju võidab ja keegi kaotab. 01.01.2013 elektribörsi avanemisega kaotame me kodanikena sadu ja mõned isegi tuhandeid eurosid aastas. Võidab aga riigieelarve ja elektrifirmad. Kas keegi on näinud võitjate võidusummade arvestusi? Kas keegi rahandusministeeriumist on maininud võidetavaid täiendavaid elektriaktsiisi ja elektri käibemaksu summasid. Ei ole. Elektribörsi rakenduse mõju oma pere eelarvele saame teada aga juba lähinädalatel.

Enno Harmipaik
13. jaanuar

Otseselt erakondade rahastamist mõjutav

Seaduseelnõude rakendamise mõjude hindamine peaks olema elementaarne. Õigusloome reeglid peavad välistama "olulist mõju ei ole" stiilis hinnangud. Kui mõju ei ole, siis ei ole ju ka seadust vaja rakendada. Seadusi ongi vaja selleks, et neil oleks mingisugune mõju, eeldatavalt positiivne. See mõju tuleb alati numbriliselt väljendada, kas rahas, vähendatud CO2s, vms. Igal positiivsel mõjul võib olla ka vastasmõju. Lisaks mõju hindamisele tuleb teostada ka riskianalüüs ning seaduse rakendamise simulatsioon. "Mis siis, kui.. ", jne.
Põhiline, et neid analüüse ei tohi teha eelnõu koostaja.

Raul Vibo
22. jaanuar

Tausta uurimine avaldada.

Vaevalt et ministeeriumides jäetakse kaalumata seaduste mõjud nii riigile, kui ka rahvale. Võimulolija aga ei teeks mingil juhul endale kahju sellise arvutuse avaldamisega, et keegi saab sellest nii-ja niipalju kahju. Seadus võiks seda tõesti kohustada avalikustama need analüüsid.

Margus Tilgar
16. jaanuar

Kulutab raha ja ekspertide aega.

Ilmselt kaasneks sellega oluline kulu iga seaduse ekspertiisile. Ka seda oleks mõistlik eelnevalt hinnata.

Raul Veede
10. jaanuar

Hinnatakse ikka...

... ja kui muuta mingid kindlad hindamised kohustuslikuks, siis alati on võimalik piisavalt vahtu ajada, leida mingisuguseid mõjusid, mis võivad aga ei pruugi olla tõesed/kõik võimalikud mõjud, ning kui seaduse vastu võtmisel midagi muud juhtub, saab õelda, et "meie hinnang seda ette ei näinud, ega olekski saanud näha, sest nii ja naa".

Sander Maripuu
11. jaanuar