Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Jaanus_nurmoja_2012_ruut Jaanus
Nurmoja
10.01.2013

Asjakohane veebirakendus seaduseelnõude esitamiseks

Küsimus pole ainult ettepanekute tegemise võimaluse andmises igaühele meist, vaid ka selle tehnilises teostuses.

Igal eelnõul on teatavasti oma standardne ülesehitus, samuti eelnõu seletuskirjal. Minu idee oleks selline, et praeguse osale.ee (või rahvakogu.ee või mõlema) raames tuleks luua igale kodanikule võimalus ise NÕUETEKOHASELT VORMISTATUD eelnõusid esitada.

Valitsusasutuste asemel aga suunataks rahva poolt tulnud eelnõud riigikogu vastavatele juhtivkomisjonidele. See ei tähendaks küll valitsuse jätmist infosulgu, aga neile edastataks kodanike ettepanek teadmiseks.

Tehniliselt tähendaks veebirakendus järgmist:
- veebivormil on etteantud väljad (osad neist kohustuslikud) ja eelnõud esitada ei saagi teisiti, kui korrektselt vormistatuna.
- esitada saab kas päris uue seaduse eelnõu või siis olemasoleva seaduse muutmise seaduse eelnõu. Rakenduses ettenähtud andmeseoste abil on näiteks muutmise seaduse eelnõus iga paragrahvi või lõike uus sõnastus seotud olemasoleva hetkel kehtiva paragrahvi/lõikega.
- sisestatud eelnõu saab hõlpsasti integreerida eelnõude menetlemise süsteemi, Veel parem, kui see vorm olekski osa menetlemissüsteemist

Aga kodaniku jaoks tähendaks see ühtlasi head eneseharimise võimalust. Tal ei jää ju muud võimalust, kui tutvuda olemasolevate juriidiliste tekstidega. Ta peab oma pakutu sõnastuse hästi läbi mõtlema. Töö käigus toimub eneseharimine. Tulemuseks võib olla tema valmisolek ise seadustega töötada (ja ise poliitikasse minna).

Loomulikult säiliks ka võimalus teha ettepanekuid tavalise kirja kujul, nagu ka need siinsed ettepanekud on. Päris eelnõu vormi kasutades aga oleks menetlusse võtmine hoopis tõenäolisem, kuna esitaja on selle menetleja jaoks lihtsaks teinud.

Kui olemasolevad veebilehemootorid ei võimalda luua mistahes hulgal väljadega vorme mistahes andmeseostega, siis oskan soovitada sisuhaldussüsteemi Joomla koos komponendiga Fabrik, millel on pea piiramatud võimalused, mis on tasuta saadaval ja millel on vabatahtlike töö tulemusel ka eesti keele tugi (küll üsna alfa- või beetataadiumis).

Aa0183157 Missing Jaanus_nurmoja_2012_ruut Missing Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Img_9504 Missing Aarekasemets_lse_sociology100 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Heli_koit Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing
Kaarel2011_1_ Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Idee teostust ei saa lasta lörtsida

Tegelikult kujutasin ette, et see Rahvakogu ongi alternatiiv Riigikogule ja siin hakkavadki seaduse eelnõud reaalselt sündima. Kui on hea idee, siis ei saa seda jätta poliitikutele ja ametnikele omapead lörtsida.
Kui keskkonnale mõelda, siis siin on juba hästi õnnestunud lahendus, mille laiendamise usaldaksin küll autoritele.
Tänane e-Õigus, kus õigusaktide eelnõudega saab tutvuda, ei ole mõeldud rühmatööks. Rahvakogu peaks olema just selline, kus saab reaalajas mitmekesi korraga teksti kirjutada, kommenteerida, versioone võrrelda, jne.
Ei ole vaja ka muretseda sellepärast, kas eelnõu vastab vorminõuetele, jne. Kui eelnõusid kirjutavad inimesed, mitte elukauged ministeeriumite juurapraktikud, siis on need ka tavainimesele rohkem arusaadavad ja mõistetavad.

Raul Vibo
14. jaanuar

Kõik seaduseelnõud võiks käia läbi avaliku portaali

Antud ideed lugedes tekkis mõte, et miks ei võiks kõik seaduseelnõud ( ka riigikogus ettevalmistatud)käia läbi avaliku portaali, kus nad peaks mingi aja üleval olema, nt 2 kuud, alles siis saab neid riigikokku arutamisele saata.
Võib ka kehtestada mingi toetavate häälte hulga nõude, jne.
Üks on selge, et head asja ei saa kiirustades teha.

Janek Jänesmäe
16. jaanuar

Hea algatus

Arvan,et idee väärib edasiarendamist.Uusi seadusi ei ole meil enam just eriti tarvis.Pigem on vaja seadusi muuta ja paljud hoopis tühistada.Kui kõik kirjeldatud viisil esitatud eelnõud jõuaksid riigikogu komisjonidesse,siis tuleks neid nii palju,et keegi ei suudaks neid menetleda.Tõenäoliselt oleksid eelnõud aga rohkem või vähem kattuvad.Arvan,et enne esitamist oleks mõistlik mingi vaheaste.Kui oleks püsiv siinse portaali laadne keskkond,siis saaks autor oma eelnõu sinna üles panna ja koguda parandusettepanekuid. Kui aruteludes leitakse kompromiss,siis saab eelnõu Toompeale saata juba suurema seltskonna nimel.Muidugi juhul kui kompromissini ei jõuta,võib igaüks ka eraldi saata,aga suurema hulga inimeste poolt esitatud eelnõul on suurem võimalus seaduseks saada.

Toivo Kalmo
10. jaanuar

Õige märkus

Esitaja peaks enne veenduma, et keegi kodanik ei ole samasisulist ettepanekut juba esitanud. Kui on, siis ta saab oma mõtted juba esitatud asja "külge" panna (pakkuda täiendusi või alternatiive).
Ja küllap on tuhat pisiasja veel, mida peaks läbi mõtlema.

Jaanus Nurmoja
10. jaanuar

Nagu öeldud -

"Loomulikult säiliks ka võimalus teha ettepanekuid tavalise kirja kujul, nagu ka need siinsed ettepanekud on."

Ääremärkusena võin lisada, et töötasin ka ise mõne aasta eest puhtalt huvi pärast ühe võimaliku mudeli välja. Ajendiks olid vist mõttetalgud.

Põhimõte oli selline, et sõnastad ühes lahtris probleemi ning teise lahtrisse kirjutad lahenduse. Teised kasutajad aga saavad lisada omapoolseid alternatiivseid või täiendavaid lahendusi samale probleemile. Oma tõstatatud probleemi juurde valid ühe või mitu valdkonda. Probleemid on ju tihtilugu valdkondadevahelised, ühe teksti kopeerimise asemel mitmesse alateemasse aga saab teksti lihtsalt mitme teemaga siduda.

Jaanus Nurmoja
17. jaanuar

Siit edasi!

Rahvakogu võikski kujuneda selleks veebirakenduseks, ja olla samas ka eeltöövahend allkirjade kogumiseks seadustandva rahvahääletuse algatamiseks.

link: www.rahvakogu.ee

Meelis Kaldalu
23. jaanuar