Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Olev_vaher_3 Olev
Vaher
10.01.2013

riigieelarvest parteidele raha jagamise otsustagu valija tulu deklareerides

Kuna kõigil püsielanikel on kohustus kord aastas täita tuludeklaratsiooni ja e-maksuamet on muutnud selle ülimalt lihtsaks, siis ettepanek lisada sinna täiendav kirje, mille abil saaks maksumaksja otsustada, kellele ta soovib riigil lasta oma parteide rahastamise “osaku” üle kanda. Eesti 2013. aasta riigieelarves on erakondade rahastamiseks ca 5,4 miljonit eurot. Rahvaloenduse andmeil oli meil mullu 31. detsembril 1 294 455 elanikku. Seega oleks osaku suurus, mille suunamise üle tuludeklaratsiooni esitaja igal aastal oma otsuse langetab, iga elaniku kohta 4 eurot ja 17 senti (ümardatult 4,2 eurot).

Hiljuti algatas Andrei Hvostov debati, et lastevanemad võiksid saada iga lapse pealt lisahääle. Kõige põhimõttelisem kriitika selle suunal on seotud vajadusega vaadata ümber põhiseaduses kirjeldatud valimissüsteemi aluseid ja mõtestada ümber demokraatia tähendust. Kasutases aga soovitatud rahastamise süsteemi pole vaja muuta põhiseadust suurendamaks laste huvide esindatust Riigikogus.

Küsimus on ka, mida teeks Hvostovi ettepaneku raames mittekodanikest vanemad, kelle lapsed on Eesti kodanikud? Tuludeklaratsiooniga kaasnevate osakute kaudu erakondade rahastamine võimaldaks lahendada ka selle mure. Lastega vanematel oleks vastavalt laste arvule mitu osakut. Tegu oleks nagu annetustega ja mitte hääletussüsteemi ümberkujundamisega, mis teeb plaani elluviimise kordades lihtsamaks.

Idee muuta rahajagamine kodanike jaoks kontrollitavaks on Eestis mitu aastat õhus olnud. Ka Liia Hänni soovitas hiljuti väga sarnast skeemi. Olen ka seisukohal, et peale valijate iga-aastaste osakute oleksid kõik muud annetused väga piiratud: nt Lessig pakub vabatahtliku täiendava annetuse maksimaalseks piiriks 100 dollarit (ca 80 eurot). Rahapakid ei tuleks enam üldse jutuks.

Erakondade riigieelarvest toetamine on meil üpris ebapopulaarne. Teisalt on see ilmselt ainus viis, mis annab reaalse finantshoova valijate kätte. Ilma riigieelarve toetuseta oleks meil (ja ka erakonna lihtliikmetel) võimatu seista vastu eraannetajate hiigelsummade survele, mis omakorda tooks kaasa USA stiilis totaalse suurkorporatsioonide ja lobistide raha võimu (ACTA jt) poliitika üle.

Huvitaval kombel on Reformierakond algatanud ühe Harta 12 vaimuga kokku kõlava erakonnaseaduse muudatuse, mis pole kahjuks meedias erilist tähelepanu leidnud: alandada erakonna liikmete miinimumarvu nõue 500 liikmele. See on sama arv, mis üle saja korra suurema elanike arvuga Venemaal. Maksumaksjad võiksid saada oma osakut suunata ka uutele alles tekkivate, parteiks sirguda taotlevatele poliitilistele liikumistele või algatustele.

Alampiiriks võiks olla vähemalt 200 liikme olemasolu, nagu on vaja erakonna registreerimiseks Lätis, kus elanikke 1,6 korda enam kui Eestis. Ka Reformierakonna asutajaliikmeid novembris 1994 oli kõigest kakssada.

Aa0183157 A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Aa0105981_id_kaart Missing Missing Missing Dsc_0299 Missing Missing Missing Missing %c3%9cllar-metsand-150x150 Mina_10dd Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_2 Missing Missing Missing 0013aba9-acea-440a-95cc-2e6518eaee4e_12 Maikel_msn_49 Missing Ohmmmm Missing Missing Missing Kass_ja_mnp_x Missing Missing Missing Mina 527660_201464343295213_397442827_n Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Olev_vaher_3 Missing Missing
Kottideta Missing Missing Missing Missing Jaak_haud
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Hea idee - vale alateema (õige Rahastamine)

Kodanik on kohustatud ja saab hääletada rahakotiga.

Alan Rein
12. jaanuar

idee oli valmis juba enne Harta12 avaldamist

Kuna käsitlesin erakondi ja nende rahastamist terviklikult, ei hakanud ka seda lõhkuma mitmeks eraldi ideeks. Täheruumi piiri tõttu on lühidalt kirjas erakonna seaduse täiendus erakonnaks kasvamisele eelneva liikumise mõistega, millele saaks parema rahastamise toe anda. Seni kuni kasvataks üle 1000 liikmeliseks, kuid eelduseks oleks vähemalt 200 asutajaliikme olemasolu, et kvalifitseeruda osakute annetamise loetelu liikmeks parteide ja liikumiste nimekirjas. Sellepärast et kaoks vajadus liikmete kogumist forsseerida perekondada kaupa liikmeks registreeruda nagu juhtus Roheliste ja Res Publicaga ning kumbagi praktiliselt enam pole?

Olev Vaher
12. jaanuar

kord aastas annavad kodanikud poliitikutele tagasisidet

ühtlasi see vähendab reklaamikampaaniaks kulutatud raha mõju riigi eelarvest jagatavale rahale st muudab parteide konkurentsi võrdsemaks. Ühtlasi muutub tähtsamaks valijatega suhtlemisele raha kulutamine mitte mõtetult reklaami alla matta.

Olev Vaher
10. jaanuar

Veel laiemalt

Muid MTÜsid ka toetada.

link: www.piraadipartei.ee

Meelis Kaldalu
22. jaanuar

Kodanik saab mõjutada, kuhu maksumaksja raha läheb

Pooldan, et erakondadele jagatav riigieelarve summa on jagatud inimeste vahel. Iga isik saab antud summa (näites 4,2 €) üle otsustada tuludeklaratsiooni esitades selliselt, et kui isik EI MÄRGI oma eelistust, läheb see võrdses ulatuses kõigi erakondade vahel JAGAMISELE, kui märgib, siis sellele valitud ÜHELE eelistatud erakonnale. Kodanik võib ka jätta jagamispõhimõtte võrdselt jagatavaks. Kõiki ilma toetuseta jätta ei saa (võrdselt või 1 eelistus). See on ka üks võimalus, kuidas kodanik saab valimiste vahepeal tehtud eelistusega näidata oma rahulolu. Niimoodi valijate jagada võiks olla nii riigikogu kui ka riigikoguväliste erakondade toetus, mis sunniks kõiki erakondi pingutama rahvaga suhtlemisel. Lisaks tuleks tõenäoliselt ära määrata miinimum (kontori üürikulud), mille iga erakond, sõltumata sellest, kes on võimul ja kes pole, keda toetatakse ja keda mitte, peaks saama, vältimaks olukorda, erakond jääb ilma igasuguse toetuseta. Võimalus on väike,siis peaks kõik toetama 1 erakonda.

Sven Kõllamets
10. jaanuar

Idee on nutikas,

aga arvan,et seda peab pisut täiendama:
1.Pakutud summa on ülemäära suur.Riik annab parteidele raha poliitiliseks tegevuseks,aga mitte sahkerdamiseks ja äritsemiseks.
2.Enamus palgasaajaid ja pensionäre delklaratsiooni esitama ei pea
3.Pakun,et riik annaks parteidele kontorikuludeks raha sõltuvalt laekunud liikmemaksust+tegevuskuludeks sõltuvalt saadud häältest+valijate preemia Olevi skeemi järgi.

Toivo Kalmo
11. jaanuar

väliseestlased ja Eestis elavad EL kodanikud

Facebooki postitusel sain küsimuse millest tekkis täienduse idee. Väliseestlased tuleks ka kaasa haarata ja nendest tekiks ühtlasi hargmaine kodanike register, kus peetakse arvet nende üle kes on veel oma koduriigiga seotud!
Näiteks selline kommentaar: "Riigil on väliseestlastega üldse ühtepuhku loogilisi vajakajäämisi. Hiljutine näide: käisin aastavahetusel passi vahetamas, välismaine aadress ei pidada süsteemi kõlbama, andku ma viimane Eestis elatud aadress. Mida riik selle aastaid tagasi mahamüüdud korteri asukoha teadmisega pihta hakkab, ei osanud teenindaja mulle seletada."

Olev Vaher
11. jaanuar

Tuludeklaratsiooniga koos erakonna rahastamise poolt

Mul on vaid mõni küsimus selle rakendamise kohta.

Lastel on pea alati olemas kaks vanemat. Kui ei ole, siis võivad olla hooldajad jne. Palju võimalusi, et kõiki siin välja tooma hakata. Kuidas lahendada need erijuhud?

Kuidas mõtlete lapsevanemate vahel nende isiklike laste nn lisahääled jagada (pooleks, või otsustab see, kes ühisdeklaratsiooni lõpuks kinnitab)?

Aga, kui ei tehta ühisdeklaratsiooni? Pakkuge välja mehhanism, mille järgi otsustada häälte andmine sel juhul.

Aga, kui tuludeklaratsiooni muudetakse? Lihtsaim vist, kui sellega ei kaasne erakonna rahastamise muutmist.

Aga, kui hilinetakse tuludeklaratsiooni esitamisega või ei esitata seda üldse? Kõigil pole ju kohustust seda esitada.

Rohkem küsimusi praegu pole. ;)

Kai Kaarna
11. jaanuar

summa 5,4 miljonit eurot on näiteks toodud, tänases eelares

Toivo, aitähh täpsustamast! Siis saavad pensionärid lihtsalt valida kellele oma osak suunata, näiteks kodaniku portaalis eesti.ee

Üks võimalus oleks näiteks eelarvest rahastada täirndavalt Tartu ja Tallinna Riigiteaduste Instituute või tellida neilt tasuta koolitusi poliitika huvilistele või poliitikasse siirduda soovijatele.

Olev Vaher
11. jaanuar

perede/kooselude ühisdeklaratsioonides

Kui tegu ühisdeklaratsioonidega eks siis on valikuid rohkem. Kuna osakuid on rohkem siis saab tulu deklareerija iga osaku eraldi erakonnale või liikumisele (liikmete arv 200 kuni 999) suunata
Tuludeklaratsiooni muutmisel osakut suunamist enam muuta ei saa. Hilinenud deklaratsioonide korral ei saa osakut enne esitamist eelarvest eraldada?

Olev Vaher
11. jaanuar