Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Tiit
Valdmann
10.01.2013

Asendame proportsionaalse valimissüsteemi majoritaarsega

Praegu kasutusel oleva proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks on asjaolu, et igast valimisringkonnast valitakse, vastavalt mandaatide arvule, mitu saadikut, kes ükski ei oma sisulist mandaati selle valimisringkonna valijate esindamiseks, mandaadi saavad parteid, mitte valitud. Et saadiku hääl omaks kaalu valitavas kogus peab ta omama mitte lihtsalt valijate mandaati, vaid isikumandaati. Valijate vaatevinklist tagavad ühemandaadilised valimisringkonnad parima lahenduse ka valija häälele, iga hääl läheb konkreetsele kandidaadile, kelle ta on valinud. Selline selge side valija ja valitu vahel, on aluseks tagasiside toimimiseks valijalt valitule ja seda ka valimiste vahelisel ajal. Lisaboonus valijatele on valitu tagasikutsumise võimalus ja asjaolu, et valitu esindab oma valimispiirkonda, valitavasse kogusse lisandub regionaalne aktsent, mis muudab regionaalpoliitika tegusamaks. Probleem mis tavaliselt majoritaarse valimisüsteemi rakendamisel ülesse tõstetakse on valijate häälte kadu, mis anti neile kandidaatidele kes ei osutunud valituks. Tegelikkuses pole see probleem, sest iga valitu esindab kõiki oma valimisringkonna valijaid, ka neid kes teda ei valinud. Sama valimissüsteem, majoritaarne, esineb ju praegu presidendi valimistel, ühemandaadilises valimisringkonnas, riigikogus, valitakse president nii SDE-le kui RE-le, IRL-le ja KE-le, mitte proportsionaalselt igale parteile eraldi. Väide, et proportsionaalne valimisüsteem tagab parema kõigi vaadete esindatuse valimisringkonnast peab paika, kuid mis tegelikkuses on pooltõde, sest tõenäosus vähemuse vaadete realiseerumiseks valitavas kogus on nullilähedane. Demokraatia pole mitte kõigi võimalike vaadete esindatus, vaid enamuse tahte realiseerimine vähemuse üle, mille tagab valitavas kogus otsuste vastuvõtmise süsteem, hääletussüsteem.
Majoritaarne valimisüsteem tagab nii valijaile kui valitavatele valimissüsteemi lihtsuse ja mõistetavuse, parima võimaliku valitava vastutuse oma valijate ees.
Tema puuduseks loetakse kahe parteilise politiilise süsteemi teket, aga kas see ongi nii halb kui puudub poliitiline killustatus.
Kõik tasakaalulised protsessid eeldavad protsessi sisest ja protsesside vahelist toimivat negatiivset tagasisidet, selle parim vaste poliitikas on majoritaarne valimissüsteem.

Missing Missing Missing Jaak_haud Missing Missing
A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Missing Imgp0026 Missing Widescreen_(8)_3 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Agu_aef_seminaril Mina_2 Missing Missing Missing Koala Missing Missing Missing Missing Dsc_0299 Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Jutt jumala õige.

Ka S. Maripuu väide 101 ringkonna kohta on õige. Ringkondi või vähemalt jaoskondi on tõenäoselt ka seni iga valimise eel korrigeeritud. Korrigeerimine, kui seda üldse vaja on, peab olema avalik ja põhjendatud.
Kõik ringkonnad ei peagi olema ühesuurused. Linnades võivad nad olla kasvõi mõne tuhande inimese võrra suuremad kui maal, kus valijad on hajali ja nendega sidepidamine raskem.

Kullo Vende
12. jaanuar

Lisaks kaheparteisüsteemile...

... oleks vaja moodustada ka 101 võrdse rahvaarvuga valimisringkonda. Lisaks oleks neid vaja enne kõiki valimisi üle vaadata ja piirid üle tõmmata, et säiliks proportsionaalsus. Sealt aga tuleb sisse võimul olijate poolt võimalus piirid endale sobivalt tõmmata, vt. ka nähtust nimega gerrymandering.

link: en.wikipedia.org/wiki/Gerrymandering

Sander Maripuu
11. jaanuar

Osaliselt vastu: jälle üks muutmine

Sinu pakutud uuel süsteemil pole tegelikult eeliseid vana ees.

Su enda jutt on väga keeruline ja sinu pakutu teeks valimissüsteemi veel keerulisemaks ja raskemini mõistetavaks, kuna inimesed tunnevad juba olemasoleva süsteemi puudusi ja oskavad nendega arvestada.

Iga valimissüsteemi muudatus toob kaasa selle, et inimesed peavad õppima seda tundma.

Mis sa arvad, kui paljud reavalijad viitsivad süveneda sellistesse tekstidesse, nagu sinu siinne ettepanek (vähe liigendatud jne)?

Sa pole välja toonud (ma vähemalt ei suutnud seda välja lugeda) riike, kus see kehtib ning kuidas rahvas seal sellega rahul on.

Igasse ämbrisse ei pea ise sisse astuma!!!!
Õpime kõigepealt teistelt ja siis otsustame muidugi ikka ise.
;)

Kai Kaarna
11. jaanuar