Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Alger Alger
Tammiste
10.01.2013

Kaheastmeline parlament.

Luua ka Eestis kaheastmeline parlament. Praegune riigikogu võiks jääda nn. "ülemkojaks" ja koosneda 51-st liikmest.teiseks astmeks võiks olla nn "alamkoda" ja sinna võiks kuuluda ca. 101 liiget ja see peaks töötama ühiskondlikel alustel. Alamkotta võiksid kandideerida nii üksikliikmed kui ka valimisliidud. "Ülemkoda" ei saaks vastu võtta ühtegi seadust ilma "alamkoja" enamuse nõusolekuta.

Missing Missing Alger Missing Missing Missing Missing Missing Missing Foto_padova_padova_europeade_2012_05_35 Jaak_haud Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing
Missing Missing Imgp0026 Missing Missing Missing Missing Andrus_indrek_aija_p%c3%a4rnu_rand_1 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Nagunagu Missing Missing Vello Facebook Missing Kass_ja_mnp_x Missing Missing Missing Missing Missing Avatarmore Aa0114715 Missing Alger
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

ennem mõõda, siis

Tänaseks oleme jõudnud kriisini, kus poliitikud ei kuula rahvast, püüavad eneste võimu kindlustada jne.Kui osa Riigikogust valitakse teistsugustel alustel, kui Erakondade nimekirjades, siis saamegi sõltumatuma organi ja mitmekülgsema esinduskoja.

Margus Tilgar
20. jaanuar

Ideed kiiresti rakendada ei saa.

Kõigepealt tuleks muuta põhisedust ja siis tohutul hulgal alama astme akte.Enne tuleks muidugi põhjalikult analüüsida,mis on taolise süsteemi eelised ja puudused.Niisiis,esialgu jääb see ideeks,aga kaugemas tulevikus võiks taolist asja proovida küll.Muuseas,missuguse valimiskorraga tuleks valida ülemkoda?

Toivo Kalmo
10. jaanuar

Pikk protsess

Loomulikult on antud valimiskorra kehtestamine pikk ja vaevarikas protsess. Kaheastmelise parlamendi eeliseks oleks see, et seadusandlik organ e. "ülemkoda" ei saa väikese häälteenamusega seadusi vastu võtta, kuna seaduse peab kinnitama ka "alamkoda", et see jõustuks. Seega peab seadusandlik võim olema rohkem kompromissialdis.
Samas eelnõude esitamise õigus peaks olema ainult valitsusel ja "ülemkojal".
Ülemkotta valitakse liikmed samadel alustel nagu hetkel riigikogusse aga alamkotta KOV valimiste raames ja maakonniti (aga see on loomulikult vaidlemise koht). Ülemkoja ja alamkoja valimised peaksid toimuma eri aegadel mis vähendab võimalust, et mõlemas "kojas" oleks enamus ühe gruppi käes.

Alger Tammiste
11. jaanuar

Eesti ei vaja kodanike kaasamiseks uusi institutsioone.

Ühiskondlikel alustel toimivate süsteemide paratamatuks kaanähuks on suvalisus. Kui aga hakata nö "alamkojale" palka maksma, on tulemuseks 152-liikmeline Riigikogu, mis Eesti võimalusi arvestades ilmselt ei saa olla eesmärk. Et tagada kõigi võimalike huvirühmade kaasatus, tuleks seaduste tekstide enda ettevalmistamisse kaasata kõik Eesti Vabariigi kodanikud ning ettevalmistamise protsess peaks olema täielikult läbipaistev.

Andrus Kallastu
21. jaanuar

Pikk otsustusprotsess

Kahekojalise parlamendi üheks suurimaks miinuseks oleks aga küllaltki pikk otsuste vastuvõtmise protsess. samas usun, et vastuvõetud seadused oleksid rohkem enamusega arvestavad kui täna.

Alger Tammiste
11. jaanuar