Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Maise-awm Henrik
Aavik
07.01.2013

Erakondade rahastamine riigieelarvest võiks olla seotud liikmemaksudega.

Riigieelarvest rahastamine võiks olla samas mahus, kuid mitte rohkem kui (näiteks) kaks korda see summa, mis laekub paretile liikmemaksudest. Iga liige teab, et kui annab parteile 1€, siis tegelikult saab partei 3€. Motiveerib inimesi oma prateid rahastama, motiveerib parteid liikmetega tegelema ning peakr reguleerima ka reklaamikulusid, kui partei liikmed tunnevad iga plangul oleva plakati juures, et kolmandik sellest on otse nende taskust.

Facebooki_uus_pilt Missing Missing Maise-awm Missing Ott_profiil Missing Missing Missing Photo_6_ Missing Missing Missing Missing Missing Toomas-kymmel Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing Missing Marektamm-5 Img_1396-tinz Olavicv Missing Missing Missing Missing Missing Mina_002 Missing Missing Portree___delfist 38210296521 Missing _dr_0296 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing Missing Missing Missing Skype_olev Missing 527660_201464343295213_397442827_n Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Urmokybar_net
A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 28051_477328542290065_2050125831_n Dsc_0299 Missing Missing Missing Missing Headless Missing Missing Missing Missing 419489_535560476459101_806666271_n
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

No see ei peaks olema ju ainus meede

Tõesti see ei ole toeta otseselt väikeparteide teket, kuid ei peagi. Väikeparteide mõnus rahastamine võiks mõne teise seadusemuudatuse abil toimuda. Urmo mõte, et summal oleks ka ülemine piir ees, on minu meelest hea, et ei tekiks "superliikme" staatust, kus on liimemaksu suuruseks kolmandik riigieelarvet ja selle maksab üks noorliige. Kui juba matemaatikasse minna, siis võiks riik maksta juurde summa = liikmete arv x mediaanliikmemaks. Või siis keskmine.

Henrik Aavik
08. jaanuar

Arvan samuti kui Marek.

Minu ettepanek,on,et parteide kontorikulude riiklik rahastame oleks sõtuvuses reaalselt laekunud liikmemaksudest.Sellepärast tuleb liikmemaksule kehtestada mitte alampiir,vaid lagi,sest muidu hakatakse libaliikmemaksudega riigilt raha välja petma.
Vt.link

link: www.rahvakogu.ee/ideas/99-erakondade-rahastamine

Toivo Kalmo
13. jaanuar

Ettepanek vajab siiski täpsustamist

Lisan Urmole täienduseks, et liikmemaksumäär peaks olema sel juhul täpselt paigas ja mitte liiga kõrge, vältimaks väiksemate ja vasemate erakondade ahistamist ja liikmemaksude ärakasutamist varjatud rahastamiseks. Parem oleks siduda mitte riigipoolne rahastus ja liikmemaksust kogutud summa, vaid riigitoetus ja fikseeritud liikmemaksu laekumisprotsent (s.t. kui palju erakonnaliikmeid reaalselt liikmemaksu maksavad).

Marek Tamm
08. jaanuar

Aga võib olla niipidi

Võtame aluseks tänase seisu, st täna riigieelarvest makstavad toetused on edaspidi riigi toetuse max tase, mida saavad erakonnad, mille liikmetest maksavad liikmemaksu 95%. Riigitoetus väheneb lineaarses seoses liikmemaksu maksjate %'ga.

Kusjuures.
- Liikmemaksu tasunute % arvutatakse tänasest liikmete arvust või äriregistri andmetest, sõltuvalt kumb on suurem
- Liikmemaksu tohib maksta vaid ülekandega
- Liikmemaksu jaoks on erakondadel eraldi konto, mille väljavõte on avalik

Kasutamata jäänud summad suunatakse KÜSK, AEF kaudu vabakonna arendamiseks.

Peep Otstavel
14. jaanuar

Üldiselt poolt, aga ...

... selle ettepaneku nõrgaks kohaks võib olla, et see paneb erakondi rohkem keskenduma jõukamatele liikmetele, kes suudavad tasuda rohkem liikmemaksu, see jälle ei pruugi demokraatia seisukohalt hea olla. Üks võimalus siin võiks olla, et riik lisab liikmemaksudest kogutud summale 2x sama suure summa, aga mitte suurema kui ... eurot. Teine võimalus on siduda riigieelarveline rahastamine osakaaluga liikmetest, kes liikmemaksu tasuvad (sel juhul küll jälle oleks otstarbekas määratleda mingi liikmemaksu miinimum, et erakonnad seda absurdiks ei viiks, nimetades ka näiteks 1 euro maksmist liikmemaksu tasumiseks).

Urmo Kübar
07. jaanuar

Fookus põhitegevuselt ära

Iseenesest teoorias on mõte hea, aga praktikas ma kujutan ette, et see asi võiks välja näha selliselt, et liikmeid hakatakse väga palju survestama selleks, et nad rohkem liikmemaksu maksaksid ning teisalt on hetkel MTÜ-de puhul (mida on ka erakond) suhteliselt piiritlemata see, kui palju on OK maksta liikmemaksu - mida ma sellega öelda tahan on see, et siis hakkab kohe kindlasti väga palju annetusi erakonnale laekuma liikmemaksudena ning see võib tekitada väga lihtsalt ka olukorra, kus mingi erakonna liige saab nö. musta raha ja kannab selle liikmemaksuna erakonna pangaarvele ja saab selle eest riigilt veel topelt rahastuse ka.

Kuno Kompus
07. jaanuar

Ebavõrdne väikeste parteide suhtes

Arvestades, et suurematel parteidel on niikuinii parem positsioon ja rohkem võimalusi lisaraha (nt annetuste) kogumiseks (suurem organisatsioon, rohkem harukontoreid, võimalus palgata PR inimesi, võimalus läbi viia suuremaid kampaaniaid jne), siis oleks väikestel erakondadel konkureerimine palju raskem.

Samuti on see ettepanek ilma väga rangete maksimummääradega üsna ohtlik "võimalus" (suur)parteidel riigieelarvest kerget raha lüpsta (nt. luuakse eraldi liikmestaatus "toetajaliige", kes maksab nt €1000 liikmemaksu kuus, hiljem on vajadusel alati võimalik osa rahast "toetajale" tagasi mängida).

Ettepanek oleks mõistlik hoolikalt läbi mõeldud piirangutega ning juhul, kui selle järgi otsustataks vaid osa RE toetuse suurusest.

Sander Maripuu
07. jaanuar