Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

28051_477328542290065_2050125831_n Rudolf
Osman
07.01.2013

Erakondade rahastamine riigieelarvest kulupõhiseks

Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast - riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja maailmavaateliste ideede omavahelist konkurentsi ja ausat debatti. Selleks, et vähem esindatud ideed või uued maailmavaatelised ideed pildile saaksid, tuleks jätkata toetamist riigieelarvest, kuid seda tuleks viia kulupõhiseks, s.t tuleb pidada arvestust ja kehtestada RE-st eraldatavad "normid", mis tagaksid piisava rahastuse erakonna tegutsemiseks ja ideede esindamiseks.

A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Facebooki_uus_pilt Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Passipilt Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Dsc_0299 28051_477328542290065_2050125831_n
Missing Missing Missing Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Üldjuhul olen nõus, aga...

... kindlasti võiks täpsustada - mis on need aksepteeritavad kulud (reklaam? üritused? kontorikulud? PR kulud?) ja orienteeruvalt mis mahus - kas umbes praeguses mahus, või seda maksimummäära suurendada/vähendada.

Samuti peab arvestama juhusega, kui erakonna vajalik liikmete arv langetatakse tuhandelt näiteks viiesajale või vähemaks veelgi - kas viiesaja liikmeline erakond, kes ehk kõikidel valimistel kandideerida ei jõuagi, peaks saama samad toetussummad, mis saab populaarne 10,000 liikmeline erakond, kelle minimaalsedki kulud ületavad kaugelt selle väikese erakonna omi.

Seega toetan ettepanekut klausliga, et rahastamine ei oleks kulupõhine ning ühetaoline täies mahus, vaid näiteks 30% või 50% ulatuses.

Sander Maripuu
07. jaanuar

Aktsepteeritavad kulud

Kahjuks seda ma ei oska lambist välja pakkuda, mis on aktsepteeritavad kulud. See nõuaks detailset erakondade kulude analüüsi. Minu ettepanek seisneb lihtsalt põhimõttes, mille alusel peaks RE-st rahastamine toimuma, sest mind ei rahulda seni väljakäidud "mahupõhised" lahendused (liikmete arv, valimistel saadud häälte arv jms), millega kaasnevad probleemid demokraatia seisukohast. Rahastamine peaks minu arvates olema ikkagi 100% kulupõhine. See, et osad erakonnad on suuremad ja väiksemad, peaks olema kulumudelis arvestatud.

Rudolf Osman
07. jaanuar

Nice to have asjadele ei peaks kulutama

Taavi Miku, ma kirjutasin ettepanekus, et tuleb kehtestada RE-st eraldatavad "normid". See välistab selle, et erakonnad hakkaksid üksteise võidu kulutusi välja mõtlema. Valijana mind ei huvita kui suur või väike erakond raha saab, vaid hoopis, et mu maksud läheksid ideede vahelise konkurentsi toetamiseks. Isegi kui mu hääl läks kõige suuremale ja populaarsemale erakonnale, ma ei tahaks ikkagi, et nendele läheks rohkem maksuraha. Erinevus kõige suurema ja kõige väiksema erakonna RE rahastuse vahel võiks pigem olla kümnetes protsentides, mitte kordades.

Rudolf Osman
08. jaanuar

kulupõhisus vs mahupõhisus

Taavi, RE-st rahastamist peab minu meelest korraldama kulupõhiselt sellepärast, et ainult nii saab reaalselt argumenteerida, kas mingi kulu on erakonna toimimiseks vajalik või nice to have. Mahupõhiste lahenduste puhul sellist arutelu ei saa tekkida, sest raha jagatakse mingi konstandi alusel. Kulupõhisuse mõiste tõingi sisse selleks, et selgelt eristuda mahupõhistest ideedest, mis siin foorumis on välja käidud (häälte arv, kohtade arv, liikmete arv, laekunud liikmemaksu kogus jne). Nagu ma olen kirjeldanud, siis mahupõhised lahendused tekitavad probleemi demokraatia ja ideede konkureerimise seisukohast.

Rudolf Osman
08. jaanuar

Kulupõhisus ei saa olla alus

Rahastamist sellisel kujul ei poolda. Mis tähendab kulupõhine? Kui üks erakond suudab teisest rohkem kulutusi teha, tuleks need RE-st kompenseerida sõltumata sellest kui väikese erakonnaga on tegu ja palju ta valmistel hääli sai? Ei pea seda õigeks. Pigem olgu rahastamisel teatud astmed või vahemikud, et teatud hulga hääli saanud erakond saab konkreetse x summa, temast suurusjärgu rohkem hääli saanud erakond x+n summa jne. Võib olla oleks optimaalne diferentseeritus 3 astet, ei oska täpselt öelda. See tagaks selle, et ka ülekaalukalt enam hääli saanud erakonda ei kullataks üle ning ka teistele jääb alles võimalus edasi tegutseda. Suurema erakonna võimalused rahaliselt toime tulla on läbi liikmemaksude nagunii paremad.

Taavi Miku
08. jaanuar

.....

Rudolf, tänud selgituse eest. Sellisel juhul meie vaade asjale on päris sarnane. Minu jaoks tekitab Teie ettepanekus arusaamatust kulupõhisuse moment. See termin tundub antud juhul pisut eksitav. Ehk põhimõtteliselt siis ikkagi nii, et toetused ei saa olla ilma laeta, lineaarselt kasvavad vastavalt häälte arvule või erakonna liikmete arvule, vaid konkreetselt piiritletud (laega) ja astestatud teatud mõõdetava näitaja alusel milleks võiks valmistel saadud häälte arv olla küll.

Taavi Miku
08. jaanuar