Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Majanduse elavdamise ning inflatsioonimõjude ja tööpuuduse vähendamise meede

Majandusministeerium peaks riigihangete korraldamisel pakkuma ettevõtetele võimalust võtta rahalise tasu asemel vastu maksude riikliku krediteerimise ühikuid, mille ulatuses maksuamet vabastab selle esitaja ükskõik milliste maksude või lõivude tasumisest. See jätaks riigieelarve tasakaalu, kuid annaks riigile võimaluse tellida vajalikke kaupu ja teenuseid eelarvet ületavas mahus.
Maksuvabastuse alusena arvestatakse maksuameti poolt 1 ühik võrdseks 1euroga, sama arvestus kehtib riigihangete läbiviimisel, kus eelistatud on pakkujad, kes aktsepteerivad suuremat osa tasust maksude riikliku krediteerimise ühikus. Maksude riikliku krediteerimise ühikuid hakkab väljastama majandusministeerium vastavalt riigihangete tulemustele ja loob selleks veebipõhise keskkonna, kus iga soovija – nii ettevõte kui eraisik - võib avada konto, millele saab ühikuid vastu võtta ja üle kanda. Maksuamet kustutab maksude katteks vastu võetud ühikud. Maksude riikliku krediteerimise ühiku kasutamist erasektori siseses majandusarvestuses ükski riiklik institutsioon piirata ei tohiks. Samas ei kohustataks kedagi peale maksuameti, riiklike institutsioonide ning riigi omanduses olevate ettevõtete ühikut vastu võtma, nende ühikute kasutamine majanduslikes tehingutes peaks jääma rangelt vabatahtlikuks. Eesti maksuresidentide otsesest maksukohustusest tingitud huvi ja nõudlus maksude riikliku krediteerimise ühiku vastu kujundaks sellest ka huvitava eestimaise investeerimistoote erinevatele (pensioni)fondidele, mille kaudu on meil kõigil suurem võimalus panustada otseselt Eesti majanduse ja arengu hüvanguks. Majandusministeerium arvestab maksude riikliku krediteerimise ühiku väljastamisel piirava kriteeriumina registreeritud töötust ning lõpetab nende väljaandmise registreeritud töötuse määra langemisel alla 2%, sealt edasi pole turult enam midagi võimalik hankida ilma erasektori tootmisressursse kahjustamata.
Meede parandab ettevõtjate olukorda, kuna vähendab maksudest tulenevat reaalset koormust. Ettevõtjatele jääb seeläbi rohkem võimalusi importimiseks ja välisinvesteeringute tegemiseks. Tööhõive olukord peaks tuntavalt paranema, kuna tellimuste maht ettevõtlusele suureneb. Meede aitab vähendada raha inflatsioonist ehk ostujõu kahanemisest tulenevat negatiivset mõju Eesti inimestele kuna rakendab tootmisressursse ja loob tarbitavat lisaväärtust ka ilma rahata. Tööhõive paranedes vähenevad töötusest tulenevad sotsiaalkulutused ning vabanenud vahendeid saab kasutada muude elualade arendamiseks. Struktuurse tööpuuduse mõjusid on võimalik vähendada täiendavate riigihangete vastava suunatusega. Osaliselt võib riigihankeid korraldada ka nii, et pakutakse kompensatsioonina ainult maksude riikliku krediteerimise ühikuid. Sellistel hangetel osalemisest võiks eriti huvitatud olla maksuvõlglased.
Meetme rakendamiseks on tarvis välja töötada vastav reguleeriv seadus ning esialgse hinnangu kohaselt teha muudatusi kahte olemasolevasse seadusesse

Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 Missing Missing Missing Missing Missing Pilt028 Missing Ohmmmm Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing
Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Eesmärk pole "Kreekat teha" vaid selle tegemist vältida

Tegemist ei ole ei sise ega välislaenuga, riik ei laena mitte kelleltki selle meetme raames mitte midagi (järelikult ei pea midagi kellelegi ka tagasi maksma) vaid realiseerib maksukohustust, mille järgi iga Eesti maksuresident on riigile võlgu. Milleks kasutab riik maksutulusid? Ühiskondlikult oluliste kaupade ja teenuste hankimiseks, et täita põhiseadusest tulenevaid eesmärke ja kohustusi oma rahva ees. Selleks ongi maksukohustus sisse seatud. Ja nagu selgelt mõistate ei jää selle meetme raames riigi kohustused täitmata: RH-de võitjad annavad riigile nende ühikute eest reaalseid KAUPU ja TEENUSEID. Siseriiklike ressursside rakendamiseks ei ole tingimata vaja välismaalt raha tuua.
Klassikalises mõistes pole tegemist defitsiidiga, kuna mingit puudujääki nendest ühikutest ei teki.

Marek Kruusenvald
14. jaanuar

Aitab rikkust luua

Marek Kruusenvald kirjutab oma ettepanekus, et "maksuvabastuse alusena arvestatakse maksuameti poolt 1 ühik võrdseks 1 euroga". Ehk ühiku väärtuseks on 1 euro. Mis annab sellele ühikule väärtuse? Maksuamet ehk riik (riigivõim). Miks? Selleks, et anda "riigile võimalus tellida vajalikke kaupu ja teenuseid eelarvet ületavas mahus". Kuidas maksuamet annab sellele ühikule väärtuse? Nii, et "maksuamet kustutab maksude katteks vastu võetud ühikuid". Kes väljastab ühikuid? Ühikuid väljastab "majandusministeerium vastavalt riigihangete tulemustele..." Kui palju ühikuid võib majandusministeerium väljastada? "Majandusministeerium...lõpetab nende väljaandmise registreeritud töötuse määra langemisel alla 2%..." Mis juhtub kui ühikuid väljastatakse ülearu? Sellisel juhul "pole turult enam midagi võimalik hankida ilma erasektori tootmisressurssi kahjustamata".
Kokkuvõttes, "tekkiv käibeühik aitab...rikkust luua".

Aivar Kallam
17. jaanuar

Maksuvabastus pole raha

Mark Muru kirjutas 14. Jaanuaril: “Sisuliselt oleks tegu ju ikkagi rahaga.“ Euroalal üldlevinud arusaama kohaselt raha olemusest, pole nende maksuvabastuse ühikute näol kindlasti tegemist rahaga. Raha peetakse millegipärast kaubaks. Ajalooliselt ongi raha funktsiooni täitnud mitmed erinevad kaubad. Sellisteks kaupadeks on olnud kariloomad, teokarbid, pärlid, kivist raiutud rattad jms. Nimetatud kaubad olid üldiselt aktsepteeritud maksevahendid. Sõjaaegadel ja vanglates on rahana kasutusel olnud aga näiteks hoopis sigaretid. Üldtunnustatud maksevahenditeks on olnud väärismetallid – kuld ja hõbe. Kaupraha puhul ei vajata keskpanka, igaüks võib minna kulda kaevandama ja valmistada saadud kullast münte ning valitsus saab kulutada tõepoolest ainult seda raha, mis on saadud maksudest ja realselt olemas. Maksuvabastus kaupraha puhul tähendaks sisuliselt seda, et valitsus loobub saadud vajalike reaalsete kaupade eest nõudest kauprahale, mida võib mitmel põhjusel olla erasektoris liiga vähe.

Margus Eimre
25. jaanuar

Et tekitada erasektoris huvi

võiks maksuamet maksuvabastuse alusena arvestada 1 ühiku võrdseks 1,05 euroga, et oleks eelistatud maksude maksmine krediteerimise ühikutes, riigihangete läbiviimisel oleks suhe aga vastupidine, et oleks eelistatud pakkujate poolt maksude riikliku krediteerimise ühikute vastuvõtmine rahalise tasu asemel.

Margus Eimre
25. jaanuar

Maksuvõlglased

Tänan, Ott Lehtmets, konstruktiivse kriitika eest. Pean Teie vastuargumenti esimeseks tõsiseks diskussiooni kohaks. Phillipsi kõvera tüüpiline interpretatsioon pakub NAIRU väärtuseks ~4%, erinevatel aegadel on seda kõigutatud 6 ja 2% vahel, mingit empiiriliselt "õiget" määra leitud pole. Minu hinnangul polegi kindlat määra olemas, kõik sõltub riigi juhtimise edukusest, seega poliitiliste otsuste adekvaatsusest. Šveitsis ja Norras on hetkel tööhõive üle 97% ja olulist inflatsioonisurvet see ei tekita. Seega aktsepteeritav töötuse määr on arutelu koht, kuid nõustuge minuga: 20% töötuse määr valuutakriisi ettekäändel pole aktsepteeritav. Loomulikult ei tohiks hankeid, mida korraldatakse ainult maksude krediteerimise ühikute eest maksuvõlglastele, suunata kosmosetehnoloogiate arendamisse. Pakun pigem laste mänguväljakute korrastamisi, heakorratöid, riigi ametiautode pesuteenust jne. Rakendatud tööjõud loob väärtusi ja püsib tööharjumuses, rakenduseta küsib toetusi ja mandub.

Marek Kruusenvald
15. jaanuar

Veel mõtteid

Pole tarvis vältida olukorda, kus suurfirma teeb RH-l töö ära ainult ühikute eest: Riik sellepärast võlgu ei jää ja suurfirma ostab töö teostamiseks vajalikud materjalid ja tööjõu raha eest erasektorist, lisades nii sinna finantsrikkust.
Kui lisaks tekkiv käibeühik aitab reaalset rikkust luua ning majandust elavdab, ei näe ma olulist probleemi majandusarvestuse mõnevõrra keerukamaks muutumises. Ettevõtted, kes ekspordivad väljapoole EU-d, puutuvad sellise majandusarvestusega igapäevaselt kokku, midagi uut selles poleks. Pinnas mastaapsete finantsskeemide tekkeks jääks viljatumaks, sest kursi- ja maksevõimetuse risk nendes ühikutes riigi jaoks puuduks, järelikult poleks riik manipuleeritav (Sorost meenutades). Väikeste petturite ja skeemitajatega peab tegelema ja tegeleb ka praegu maksuamet ja politsei VÕS alusel. Kui VÕS on puudulik Teie arvates siis pole see minu ettepaneku vastane argument. Teie viimase lause loogika ei ole mulle mõistetav, vastan kindlasti kui lähemalt selgitate.

Marek Kruusenvald
15. jaanuar

Veel mõtteid vol 2

RH saab võita ainult endale vastuvõetavatel tingimustel, kedagi ei sunnita neid ühikuid tasuna vastu võtma. Seega peab võitjal olema kas kokkulepe oma hankijatega, et nood samuti aktsepteerivad tasuna ühikuid või usub RH võitja, et tal on võimalik need ühikud raha vastu vahetada. Huvilistest puudust olla ei tohiks, kõik täiskasvanud Eesti kodanikud, elamisloaga isikud ja juriidilised isikud on maksuresidendid kellel on kohustus makse maksta. Ma ei näe kuskilt tekkivat survet RH võitjale allhankijatele arvete tasumata jätmiseks. Kui keegi ka jätab oma arved tasumata (nagu praegugi juhtub) siis on see täidesaatva võimu ja VÕS probleem, mis pole vastuargumendiks antud ettepanekule. Mul on tunne, et kujutate kogu süsteemi praegu ette 1 RH, selle võitja ja tema allhankijate suletud ringina. On üsna kindel, et kui nõudlust majanduses napib ja kellelgi (allhankija kingsepal nt.) on valik kas müüa oma teenuseid ühikute eest või need müümata jätta siis valib ta tõenäoliselt esimese variandi.

Marek Kruusenvald
15. jaanuar

Veel mõtteid vol 2.2

Ja muide, Ott Lehtmets, ei olnud "minu loogika järgi 100% reaalses rahas", üritasin Teie loogikaga kaasa tulla, nö. samal lainepikkusel olla ja näidata olukorra kujunemist Teie pakutud stsenaariumi järgi: "...kus suur firma tuleb teeb 100% tööd enda rahadega ära, saades tasu maksuvabastuse näol...". Minu loogika järgi on ka kõik muud variandid (0-99%) võimalikud, selle määrab konkurentsi olukord turul.

Marek Kruusenvald
15. jaanuar

Väärt mõte!

Peaks tekitama võimaluse riigi siseselt vahendeid juurde luua, et oma majandust elavdada. Eurosid meil ju keegi juurde trükkida ei luba.
Kuna maksu kohustusega oleme me kõik, ka eraisikud, siis peaks tõesti huvi selle ühiku vastu olema kõigil, mitte ainult suurtel ettevõtetel. Kuna kurss on 1:1, siis lõpeks ei keela ju keegi ka kaupmehel vorsti nende ühikute eest müüa, mis tähendab, et ka eraisik ei jää halvemasse seisu kui ta töö eest eurode asemel muid ühikuid saab. Ja selle vahekorra üle saab ka igaüks ise otsustada, kellele rohkem ühikuid, kellele eurosid.

Alvar Püss
16. jaanuar

Bürokraatia riigieelarve mõistes olulisel määral ei suurene

Tõsi, veebikeskkonna loomine ja haldamine on arvestatava mahuga töö, kuid samas vabaneksime ka arvestatavas mahus maksuvõlgnike taga ajamisest ja töötute sotsiaaltoetustest. Seega võita on minu arvates rohkem kui kaotada. Probleem mitmesuguste ühiskonnaelu küsimuste lahendamisel, nt. päästjatele ja politseinikele palkade tõstmisel ongi selles, et raha ei ole piisavalt. Ühikute abil saaksime kaotada rahalised piiranguid reaalsete ressursside rakendamisele ja tõenäoliselt luua võimalusi nimetatud palkade tõstmiseks. Rahandusministeerium pole minu ettepaneku järgi meetmega otseselt seotud.

Marek Kruusenvald
14. jaanuar

Leevendab rahapuuduse pärssivat mõju majandusele

Selle ettepaneku tagamõte on lihtne: rahapuudus takistab meid tegemast asju, mis Eesti majandusarengule kasuks tuleksid, mille tegemiseks meil omal on ressursid olemas (eelkõige tööjõud) ja mille tegemiseks me välismaalt eriti midagi ei vaja. Peale raha. Kvantitatiivse rahateooria austajad peaksid seda mõistma vaadates valemit MV=PQ, kus M on raha hulk majanduses, V raha käibekiirus, P hinnatase ja Q kaupade ja teenuste kogus majanduses. Igaüks mõistab, et reaalset heaolu-ja majandusarengut selles valemis näitab Q kasv. Valemi tasakaalustamiseks peab vasakul poolel kasvama kas M või V. V peegeldab otseselt majandusagentide kindlustatust: mida suurem on V väärtus, seda vähem on neil sääste. Seega nende loomulik püüe on V väärtuse vähendamine. Puhtalt valemi tasakaalustamiseks võiks vähendada ka P väärtust, kuid reaalses maailmas ei vääri majanduse areng deflatsioonilistes tingimustes diskussiooni.
Seega raha puudus on majandusarengut takistav tegur ja see meede aitab seda leevendada.

Mauri Randma
27. jaanuar

RH-tel osalemine ei saa olema rohkem piiratud

RH-tel üldjuhul niikuinii ettemaksu praktikat ei kasutata, selleks on krediidiasutused. Ettevõtjatel on alati võimalus need ühikud rahaks vahetada, sest alati leidub piisavalt iskuid, kellel on tarvis makse maksta.

Marek Kruusenvald
14. jaanuar

Riik kulutab ühikuid maksutulude saamiseks

Marek Kruusenvald:"Ühiskondlikult oluliste kaupade ja teenuste hankimiseks...Selleks ongi maksukohustus sisse seatud."
St, et maksustamise peaeesmärgiks ei ole mitte riigieelarvesse tulude saamine, vaid "ühiskondlikult oluliste kaupade ja teenuste hankimine" "maksuresidentidelt" (erasektor, majapidamised). Selle tulemusena riik saab (ostab ühikute eest) kaubad/teenused, "maksuresidendid" saavad (müüdavate kaupade/teenuste eest) ühikud.
St, selleks, et riik saaks omale maksutulud, peab riik kõigepealt kulutama (ühikuid, mida ta ise loob).
Siit tuleneb oluline vahe erasektori ja riigisektori vahel. Erasektor, selleks, et kulutada, peab enne tulu saama. Riigisektor, aga, selleks, et kulutada, ei pea enne tulu (makse) saama. Riigisektor saab (maksu)tulu alles siis, kui on esmalt kulutanud.

Aivar Kallam
18. jaanuar

Nojah, kui tõesti tekiks vajadus "Kreekat teha"

Tegelikult oleks see omapärane riigi siselaen, varjatud eelarve defitsiit?

Madis Sulg
14. jaanuar

Maksuvõlglased

Oodata maksuvõlglastelt võimet hankes kirjeldatud töid edukalt lõpule viia nii, et alltöövõtjad rahast ilma ei jää, on vist natuke liiga optimistlik. Samuti oleks optimistlik arvata, et nad üldse mingil normaalsel viisil suudavad töö lõpule viia. Ettepanekus mainitud 2% tööpuuduse piir tundub samuti liiga madal. Ühiskonnas on alati mõned protsendid tööpuudust ning liiga madal tööpuudus pigem surub riigi majandust, toetab palgarallit ja vähendab konkurentsivõimet ning viib lõpuks uue majandusmulli tekkimiseni.

Ott Lehtmets
15. jaanuar

Veel mõtteid

Ka lihtsamate tööde tegijad tahavad päeva lõpuks siiski poest leiba osta, rääkimata teistest teenustest. Seega puhtalt varianti, kus suur firma tuleb teeb 100% tööd enda rahadega ära, saades tasu maksuvabastuse näol, peaks vältima. Vastasel juhul tekib meil sisuliselt lisaks eurole veel üks käibeühik, mida igal pool ideaalis peaks saama vahetada. See toob omakorda kaasa kulusid nii riigi-, kui ka erasektorile ja külvab inimestes segadust ning ühtlasi annab viljaka pinnase kõiksuguste huvitavate finantsskeemide tekkeks. Kusjuures "suured kalad" saavad oma maksuvabastused kätte, aga alltöövõtjad võivad ikka rahata jääda, sest neile pole millestki maksta või neile ei soovita maksta. Maksuvabastuse ühikutes neile maksta aga ei saa, sest neil pole eelnevaid tulusid ega ka piisavalt palgakulusid, et nende pealt maksuvabastust saada. Teatav hulk käibevahendeid raha näol peab olema ja seepärast idee antud kujul lööbki väikeettevõtjaid, kellel täna enamasti kuskil raha üle ei ole.

Ott Lehtmets
15. jaanuar

Veel mõtteid vol.2

Otse loomulikult ei jää riik võlgu. Riigi jaoks on väga tore, kui saab ilma otsest raha välja käimata mingisuguse teenuse kätte. Hanke võitja aga saab reaalse rahana kätte vähem. Tema tasu on teatud arv eurosid maksuvabastust, mida reaalseks rahaks muutmiseks peab edasi vahetama. Hanke võitja aga tõenäoliselt peab teenuse korrektseks osutamiseks siiski ka ise tegema kulutusi (ja teie loogika järgi ju 100% oma reaalses rahas olevatest vahenditest). Kui riigilt otsest raha ei tule, siis kasvab surve jätta teatud ja just väiksematele ning nõrgematele ettevõtetele arved tasumata või tasuda neid ajalise nihkega. Sealt tulenevad probleemid eelkõige just väikestele firmadele, kes aga on tugeva majanduse alus. Selliseid pakkumisi, kus enamik tasust moodustab maksuvabastus, saavad lubada firmad, kellel on juba suured käibed. Seega taas on siin löögi all väiksemad firmad, kes ei saa alati teha näiteks 50-100% ulatuses ainult maksuvabastuse eest tööd. Suurte firmade veskitele on teie idee vesi.

Ott Lehtmets
15. jaanuar

Tekitab lisabürokraatiat

Sisuliselt oleks tegu ju ikkagi rahaga. See punktisüsteem tähendaks, et ilmselt kuskile Riigihangete Ametisse või Rahandusministeeriumisse istutataks jälle juurde mingi X arv ametnikke kes siis tegeleks nende punktide arvestamise ja haldusega. Maksame selle raha parem päästjatele või politseinikele või õpetajatele ja laseme vanaviisi edasi.

Mark Muru
14. jaanuar

Piirab ka võimalusi RHdel osaleda

Probleem on ka selles, et väikettevõtted kel omal vahendeid napib vajavad tööde tegemiseks ikkagi raha. Maksuraha jääks küll alles ja oleks kasutatav, aga tihti on vaja teha suured kulutused korraga ja ettevõttel võib puududa jaks selliselt toimda. Seega on oht, et väikeettevõtjad puksitakse selle lahendusega lihtsalt riigihangetelt minema.

Mark Muru
14. jaanuar