Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Toivo
Kalmo
13.01.2013

Mandaatide jaotamine ringkondades (ettepaneku selgitus)

Prof. Madise rääkis raadios,et häälte ülekandmist ku sellist ei ole.Tunnistan enda terminoloogilist eksimust.Nimetasin ringkonnamandatide jaotamist häälte ülekandmiseks.Rahvapäraselt seda nõnda nimetataksegi,aga tunnistan,et juriidiliselt on taoline nimetus eksitav.Niisiis, vastavalt valimisseaduse § 27 tehakse kaks mandaatide jagamise vooru (iskumandaadid ning ringkonnamandaadid).Minu ettepanek on tehta veel kolmas voor,kus järelejäänud üle riigi kogutud häälte arvel jaotatakse lisamandaate.Neid tuleks jaotada aga parteide üleriigiliste pingeridade,mitte parteikontorites sehkendatud nimekirjade järgi.Minu ettepaneku puhul võetaks valimisseadusest välja § 28 (kompensatsioonimandaadid)..

Missing Missing %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Missing Missing Missing Koala Missing
Missing Avo
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Selgitus.

Olgu meil näiteks kolm ringkonda (1,2,3) ja neis kandideerivad kaks parteid (A ja B).
Lihtsuse mõttes olgu mõlemad ringkonnad viiemandaadilised ja lihtkvoot kõigis 3000 häält.Oletame,et ringkonnas 1 jagati esimeseses ja teises voorus välja kõik mandaadid,teises ja kolmandas jäi aga kummaski 1 mandaat jaotamata.Sealjuures jäi parteil A teisest ringkonnast üle 1000 häält ning kolmandast 2000.Parteil B aga kummastki 1500 häält.Seega partei A oli kolmandas ringkonnas edukam ja saab sealt mandaadi,sest lisandub 1000 kasutamata häält teisest ringkonnast.Partei B saab aga mandaadi teisest ringkonnast,lisades juurde kolmandast ringkonnast kogutud 1500 häält.

Toivo Kalmo
13. jaanuar

Jagan Avo muresid,kuid

minu ettepanekud vähendavad neid hirme.Minu ettepaneku puhul ongi d`Hondti jagajatest loobutud.Samuti jäetakse ära parteikontorites sehkendatud suletud nimekirjad,reastades kandidaadid valimistel saadud häälte järgi pingeritta nii ringkondades kui ka üleriigiliselt.125-ste nimekirade vältimisel pakun teha nii,et need muutuksid mõtetuteks.See tähendab,et alla 5% isikumandaatist saanud kandidaatidele antud hääli partei üldise häältesaagi hulka ei arvata.Kui pragusel valimisseadusel on põhiseadusevastaseid elemente,siis mõistagi peab need kõrvaldama.Põhiseadus sätestab aga siiski proportsionaalse valimissüsteemi ning kui tahta majoritaarset,siis peab põhiseadust muutma.Mandaatide jaotamine ringkonnas on maailmapraktikas üldlevinud ega põhine d`Hondtil ega muudel sahkerdamistel.Kui sahkerdamine käib,siis tuleneb see häälte ostmisest,libasissekirjutustest ja eksitavast reklaamist.

Toivo Kalmo
16. jaanuar

Parteidele üleriigiliselt antud häalte summeerimist

pooldan ma sellepärast,et võib olla parteisid,mis küll üheski ringkonnas supertulemustega ei hiilga,aga neil on üleriigiliselt arvestatav toetus.Sellised parteisid ei tohiks ukse taha jätta.Kui mind seataks aga valiku ette-kas d´Honti süsteem või loobuda üldse üleriigilisest häälte jagamisest,siis eelistaksin viimast.D´Hondti jagajate rakendamise vastu olen kategooriliselt

Toivo Kalmo
16. jaanuar

Kõik mandaadid jaotatake ringkonnas ainult esimeses voorus

Kõik mandaadid jaotatakse ringkonnas esimeses hääletusvoorus (isikumandaatidena). Ei mingeid künniseid ega teisi lisatingimusi.
Sellest hetkest peale, kui tehakse mingi teine mandaatide jaotusvoor, kaob valimiste ühetaolisus ja algavad manipulatsioonid.
On kohane lisada, et erijuht võib tekkida, kui ringkonna viimasele mandaadile võib olla võrdse häälearvuga mitu kandidaati, siis tuleb seda valijate tahet aktsepteerida ja mandaadi võiks jaotada võrdseks osadeks (1/2, 1/3, jne).
Jaotatud mandaat tähendaks Riigikogus töötamise aja jaotamist ja kandidaatide registreerimisnumbrite järjekorras.
Kui Riigikogu valimised oleks nimekirjavalimised (esinumbri nimega), siis hääletatakse vaid nimekirjade poolt ja mandaadid jaotatakse kvootide alusel. Kes mandaadi saab, otsustab nimekirja esitaja.
Mööngem, et juba kakskümmend aastat on püütud Riigikogu valimist korraldada üheaegselt isikuvalimiste ja nimekirjavalimiste "seguna".
Parim lahendus see pole, sest
Eesti valija nõuab isikuvalimisi.

Avo Blankin
30. jaanuar

Peame loobuma d´Hontist ja manipulatsioonidest

Meie Riigikogu valimisseadusesse on sisse kirjutatud mitmeid variante, kuidas hääli ümber kantida. Sama soovib ka ettepaneku tegija.
Olgem ausad, kõik need pole aga kooskõlas meie Põhiseadusega. Valimised peavad olema ausad, ühetaolised.
Mis saaks olema veel lihtsam, kui kandidaat saab oma hääle valijalt otse, ilma vahendajateta?
Mis saab olema veel objektiivsem, kui mandaadi ätta mainimata, et valimiseadusesse sisse kirjutatud manipulatsioonid häälte saavad pingereas esimesed kandidaadid?

Ma ei saa aga siinkohal jätta mainimata, et valijatega manituleerimist jätkatakse seadusandja teadmisel ka kandidaatide nimekirjade esitamisel - esitatakse nimekirju, kus kandidaatide nimekiri on suurem jagamisele tulevate mandaatide arvust.
ju jääb puudus loogilisest mõtlemisest ja erakonnasisesest suutmatusest mandaatide arvule vastav kandidaatide arv välja valida.
Nii palju siis valijatega manipuleerimisest...

Avo Blankin, endine Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

Avo Blankin
15. jaanuar