Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Ülo
Ugaste
14.01.2013

Riigikogu kui seadusandlik organ peab koosnema professionaalidest

Riigikogu kui seadusandlik organ peab koosnema professionaalidest, aga mitte lihtsalt kuulsatest inimestest, kelle arusaamad seadusloomest ei tarvitse selle vastutusrikka ja keerulise töö jaoks olla kaugeltki piisavad. Teadusloome madalas kvaliteedis võib igaüks veenduda, kui tutvub kasvõi pelgalt Riigi Teatajas avaldatud seaduste parandamise, muutmise, täiendamise ja uuesti muutmise seadustega.
Selleks peab peale Toomas Raudami ettepanekute, mida ma täielikult toetan, tegema nii, et Riigikogu valimised toimuksid valimisringkondades, kus iga erakond võib seada üles oma kandidaadi (võib lubada ka erakonnaväliste üksikkandidaatide ülesseadmist, kui teatud hulk valijaid toetavad sellist kandidaati). Valimisringkondade arv üle riigi võrdub riigikogu liikmete arvuga ning igast ringkonnast satub seega Riigikokku enim hääli saanud kandidaat, kes seega ongi antud ringkonna esindaja Riigikogus ning seega aruandekohustuslik kõigi oma ringkonna valijate ees sõltumata oma erakondlikust kuuluvusest. Valijaskonnal peab olema õigus oma saadik tagasi kutsuda. Valitud saadikut ei saa asendada. Kui valitud saadik mingil tingimusel loobub oma kohast Riigikogus, siis korraldatakse selles ringkonnas uued valimised (see välistaks peibutuspartide kasutamise praktika).
Riigikogu liikme kandidaadi professionaalse pädevuse eest vastutavad eelkõige neid esitanud erakonnad, kes peavad tegema pidevat tööd võimekate inimeste leidmisel ning riigiteenistuseks ettevalmistamisel (eks sellel eesmärgil – ja mitte inimeste lollitamiseks mõeldud valimiskampaaniate organiseerimiseks – neid ju maksumaksjate poolt toetataksegi).

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Avo Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Kass_ja_mnp_x Missing Missing Jaak_haud Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Missing Missing Missing Marektamm-5 Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Põhimõtteliselt toetan.

Valimisringkondade arvu viimine 101-le on minu arvates raskelt teostatav ja nõuab suuri lisakulutusi. Kui lähtuda maakondlikust printsiibist s.t. olemasolevast struktuurist, siis on olukord lihtsam.Võimalus, et erakonnad esitavad oma kandidaadid ja esitatakse ka üksikkandidaadid erakondade väliselt on õige, kui peale valimisi tehakse ringkonnas ühine nimekiri vastavalt häälte arvule ja valituks osutuvad rohkem hääli saanud isikud olenemata erakonnast.

Ako Luts
15. jaanuar

Nõuded kanditaadile on vajalikud

Ma ei taha, et meid esindavad poliitikas mittepädevad inimesed. Kanditaadil pead olema elukogemus ehk siis 37 aastat võiks olla mõistlik piir.
Kanditaat peab olema haritud. Tõepoolest diplom ei taga professionaalsust, kuid näitab, et inimene on võimeline seadma eesmärke ja neid saavutama ehk siis sihikindlust.
Kanditaadi bio, ehk senised saavutused ja altminekud peavad olema avalikult veebis üleval.
Juristide arvu riigikogus peaaks pigem piirama. Ei taha, et seadused on mittejuristidele väga raskesti loetavad või täiesti arusaamatud. Oleme liikumas sinnapoole, et ilma isikliku advokaadita enam hakkama ei saa.

Mart Püvi
17. jaanuar

Milles kahtlete!

Lp vastuolijad. Ettepaneku tegija räägib proffidest, mitte juristidest. Hr Mareki ideena on lisatud, et prof=jurist. Iga jurist ei ole proff.
. Profiliigas mängiv jalgpallur ei prrugi olla proff Riigikogu jaoks.
Pooldan seda proffide ideed sellepärast, et pean ka vajalikuks, et Riigikogu koosneks juriidilise, majanduse või juhtimsalase kõrgharidusega, kogemustega, vähemalt 37 aasta vanustest isikutest.
Praegused liikmed võivad ka olla proffid laulu- ja spordimehed, kuid kas nad on ka proffid Riigikogu jaoks, on küsitav?
Arvan, et ainult juristidest koosneva RK käsitlus vastuolija poolt on meelevaldne ja ei ühti ettepaneku tegija mõttega
Proffi mõiste Riigikogu jaoks on vaja lahti kirjutada

Ako Luts
16. jaanuar

Ettepanek ei anna oodatud tulemusi

Kes on Riigikogu mõttes professionaal? Mõistagi jurist, sest tegemist on seadusandliku koguga. Kas oleks aga ideaalne lahendus see, kui Riigikogus istuks 101 kõrgelt haritud ja professionaalset juristi? Tihkan kahelda, sest juristi vaatenurk maailmale on vaid üks spetsiifiline vaatenurk ja ma ei tahaks ise elada riigis, kus kogu võim on juristidel. Pigem on hea, kui Riigikogus on esindatud erinevad ametid ja elukogemused, see anna lootust, et vastuvõetud seadused arvestavad ühiskonna huve võimalikult laial skaalal. (Jah, omaette küsimus on, kuidas professionaalsust mõõta, see jääb paratamatult meelevaldseks, sest ükski diplom ei tee veel inimesest head professionaali.)

Marek Tamm
14. jaanuar

Kontrolli probleem

1. Kuidas professionaalsust kontrollida? Vanas Hiinas oli küll vastav kord olemas, aga selle rakendamine moodsas ühiskonnas on küsitav. Pealegi, Riigikogu vajab universaale, aga kust neid ikka võtta?
2. Riigikogu liiget tuleks vaadelda nagu vandekohtunikku (USA-s), kes langetab otsused südametunnistuse järgi. Vandekohtunik ei pea oskama sõrmejälgi võtta ega ballistikaekpertiisi teha - selleks on eksperdid. Samamoodi peaksid Riigikogu liikmetel olema kasutada asjatundjad - väga soovitatavalt erapooletud, mitte parteikontori palgatud (nagu tänapäeval kõikjal näha saab).

Joel Kütt
19. jaanuar