Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Raul
Vibo
14.01.2013

Planeerimine avalik-üldistest huvidest lähtuvalt

Planeeringutega kavandatakse ja legaliseeritakse meie elukeskkonna muutusi, mis paraku toovad kaasa palju vaidlusi ja pahameelt. Kuigi planeerimisseaduse eesmärk on §1 lg 2 kohaselt tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks, siis reaalsuses teame, et planeerimine toimub valdavalt kitsastest huvidest lähtuvalt, võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve kahjustavalt.
Põhjus on asjaolus, et detailplaneeringute koostamist on võimalik planeerimisseaduse §10 lg 6 kohaselt halduslepinguga üle anda huvitatud isikule. Kuna huvitatud isiku huvi ei ole seista üldiste huvide eest, vaid pigem maksimeerida oma tulu, siis on iseenesest selline võimalus vastuolus seaduse eesmärgiga. Samuti ei ole huvitatud isik huvitatud võimalikult laialdasest kaasamisest ja arutelust, pigem püütakse vaikselt menetlus kehtestamiseni viia. Sealjuures kasutatakse aktiivselt mõjutusvahendeid, muuhulgas avalikke ja varjatuid makseid parteide kassadesse.
Ettepaneku sisu:
1. Muuta kehtetuks planeerimisseaduse §10 lg 6.
2. Kohalik omavalitsus peab korraldama iseseisvalt planeeringu menetlust, vajadusel kaasates konsultante. Juhul, kui planeeringul puudub üldine huvi, siis võib KOV nõuda huvitatud isikult kulude hüvitamist. See makstakse KOV, mitte partei arvele.
3. Planeering ei tohi olla ühiskonnale kahjulik, see tähendab, et igale planeeringule tuleb teha sotsiaal-majanduslik tulu-kulu analüüs. Kui planeeringu elluviimisega kaasnevad kaudsed kulud (sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur), sh keskkonnakulud (müra, saaste, jne) ületavad eeldatavaid tulusid ühiskonnale (töökohad, laekuvad maksud, vähenevad kulud, jne), siis ei tohi planeeringut kehtestada, sest see ei ole jätkusuutlik. Planeeringu võib kehtestada juhul, kui huvitatud isik hüvitab ühiskonnale tehtava kahju ettemaksega riigikassasse.
4. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisega peab alati kaasnema strateegiline keskkonnamõju hindamine.

Selline skeem hoiab ära spekulatiivse planeerimise ("müüa maa, detailplaneering tehtud") ning äriliselt ebamõistliku planeerimise. Kui huvitatud isikul puudub võimalus otseselt mõjutada planeeringu menetlust, siis on võimalik ka suurem kaasamine ja planeerimine üldistest eesmärkidest lähtuvalt.

Missing Ott_profiil Missing Missing Missing Missing 0013aba9-acea-440a-95cc-2e6518eaee4e_12 Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing
Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Fookus tulebki õigesse kohta viia

Üldplaneeringu üks ülesandeid on muideks detailplaneeringu kohustusega alade määramine. Planeeringu tasandid on igal pool sarnased. Meie üldplaneeringud on tõesti kohati liiga pealiskaudsed, teisalt jälle määratakse perspektiivset maakasutust m2 täpsusega mööda olemasolevaid maaüksuste piire. Kuna omavalitsuste enamus aurust läheb mõttetute detailplaneeringute menetlusele, siis ei saagi olla aega tegeleda strateegilise ja kvaliteetse planeerimisega lähtuvalt seaduse eesmärkidest. Selleks lihtsalt ei ole ressurssi. Seega esitatud ettepanek ainult toetaks kohalike omavalitsuste mõistuspärast planeerimistegevust ning vähendaks mõttetut ühe katastriüksuse kaupa detailplaneerimist. Probleem tulebki erasektori kaelast ära võtta §10 lg 6 kehtetuks tunnistamisega.
Kohalikud omavalitsused saaksid lõpuks võimaluse kohaliku elu korraldamiselt (planeeringute menetlemiselt) minna üle kohaliku elu edendamisele.

Raul Vibo
22. jaanuar

Täna kulutame maksumaksja raha suurusjärkude võrra rohkem

Üldplaneeringul on oma ülesanne ja hajaasusutuses toimubki ehitamine üldplaneeringu ning projekteerimistingimuste alusel, kui ei taheta ehitada midagi sellist, mis üldplaneeringuga kooskõlas ei ole.
Detailplaneeringud on samas väga erinevad, valdavalt on probleemsed siiski planeeringud, mille peamine eesmärk on arendaja spekulatiivsete vajaduste rahuldamine, näiteks suure maatüki väiksemaks lõikamine ja ehitusõiguste edasimüümine. Sealjuures ei huvita nn arendajat, kes ja mille arvel rajab vajaliku infrastruktuuri või kas vesi ka ära jookseb. Kuigi omavalitsused püüavad seada igasuguseid piiranguid ja nõudeid, siis reaalsuses ei saa igalt arendajalt nõuda lasteaia ehitamist.
Tegelikult on tänane olukord maksumaksjale väga suureks koormaks, kus terviklikult läbimõtlemata ja kaootiliselt planeeritakse maakasutust.
Mõistliku planeerimise kulud on maksumaksjale marginaalsed võrreldes kitsastest huvidest lähtuva planeerimise tagajärgedega. Näiteid ei ole vist vaja tuua?

Raul Vibo
18. jaanuar

Planeeringud on üks suuremaid korruptsiooniriske

See risk realiseerub igapäevaselt ja erakondade kassatäitest suur osa on seotud just kinnisvaraäri ootustega ning nendele ootustele vastavate otsuste ostmisega. Esitatud ettepanek seda riski küll ei kaota, kuid vähendab oluliselt.

Raul Vibo
18. jaanuar

Nõus mõtete, mitte meetoditega

Raul, olen sinu kommentaardega 100% päri. Probleem ongi planeeringute eesmärgis ja kvaliteedis ning seeläbi pole üldplaneeringul ka seda kaalu, mis sellel dokumendil peaks olema. Pole saladus, et enamik üldplaneeringuid on täna tehtud pigem seadusest tuleneva nõude tõttu, mitte niivõrd realsest tulevikuvisioonist, vajadusest vms. Seega on probleem üldplaneeringu pealiskaudsuses, kohati ka koostaja ebaprofessionaalsuses ja omavalitsusepoolse nägemuse puudumises. Kogu probleem on lükatud erasektori ja planeeringu staadiumi kaela.

Üldplaneeringu koostamises tehtud vigu ja pealiskaudsust ei ole mõistlik lahendada detailplaneeringuga (see on liiga kitsas fookus selleks). Sisuliselt on täna tekkinud erladi projekteerimisharu (detailplaneeringute koostamine), mille järele minu arvates puudub vajadus, kui üldplaneering oleks oluliselt sisukam ja kõike korraldaks KOV.

Taavi Turvas
22. jaanuar

See pigem raiskab maksumaksja raha

Täpsustada tuleks hoopis üldplaneeringut. Sellele järgnevalt tuleks ära kaotada detailplaneeringu koostamise kohustus juhul, kui ehitusprojekt on kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu nõue peaks säilima vaid juhul, kui eesmärgiks on muuta üldplaneeringuga kavandatut.

Taavi Turvas
16. jaanuar