Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Urmas
Kaljurand
14.01.2013

Rahvahääletusest ehk referendumist.

Traditsiooniline ja esinduskoja kaudu seaduste andmise meetod tähendab põhimõtteliselt seda, et otsused sünnivad läbi avalike ja varjatud vaidluste, nõupidamiste; arvestatakse ja kaalutakse otsuste mõjusid ja vajadusel tehakse kompromisse - nii saab sündida seadus, mida tunnistavad ka need, kes ei ole seadusega päris rahul. Referendumite taga on hästiorganiseerunud rühmad, kes tahavad probleeme käsitleda väljaspool tavalist poliitilist protsessi, kasutades selleks omal äranägemisel valitud vahendeid sh. reguleerimata päritoluga raha ja võimu. Ja juhul, kui isegi õnnestuks kontrollida raha ja võimu päritolu, kujuneks olukord masendavalt sarnaseks sellega, mida kajastab portaali esimene punkt "Rahastamine", sest rahvahulki ei saa innustada ainult kõnedega.
Edu üritatakse saavutada must-valge vastandamisega, mis loomupäraselt on inimestele kõige meeliköitvam ja arusaadavam - samas ei sisalda tulemus pooltoone ja välistab täielikult vastaspoole huvid, tekitades rahulolematust ja segadust - asja nimi on ärapanemine.
"Referendumikultuuri" arenedes tuleb ridamisi seadusi, mis ei pruugi omavahel haakuda, ei arvesta pikemaid arengustrateegiaid jne.; rohked referendumid muutuvad ühiskonnale rahaliselt koormavateks ja ühiskonda destabiliseerivateks. Referendumite tagajärjel laguneb täielikult see vähenegi väljakujunenud arusaam poliitiku vastutusest, sest referendumi tulemuse tagajärgede eest nemad vastutust ei kanna ja ei saagi kanda.

Ja veel lihtne tähelepanek - kui me ei suuda olemasolevat esindusdemokraatiat korralikult tööle panna, siis miks meil peaks referendumikorraldusega paremini minema?

Kokkuvõttes - me ei vaja piiranguteta otsest demokraatiat vaid protseduuride ja piirangutega esindusdemokraatiat - ja esindusdemokraatia ei saa toimida, kui teatud tingimustel on võimalik sellest mööda minna.
Arendagem ja täiendagem tasa ja targu olemasolevat!

Missing Missing Missing Missing Missing Avo Missing 0013aba9-acea-440a-95cc-2e6518eaee4e_12 Missing Missing Missing Jaak_haud Heli_koit Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing
Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Rahvahääletus on kodanikuühiskonna tunnus

Ja mitte pelgalt deokraatia kui sõnakõlksu pärast.
Pigem ikka kodanikuühiskonna üks vajalikest elementidest.
Rahvahääletuse võib teadupärast korraldada kas lihtsalt info kogumiseks või mõne konkreetse otsuse tegemiseks.
Tänane seadusandja kardab rahvalt nõu küsida. Millest on aga tuliselt kahju. Sest vastuseta jäänud küsimused, lahendamata probleemid võivad omandada sootuks iselaadsed väljendusvormid.

Meenutamaks ettepanekut e-valimistega, poleks probleemi ka rahvaküsitluste korraldamiseks.
Aga ka riigikogu ja valitsuse liikmete, aga ka vallavanema /linnapea tagasikutsumiseks (või umbusaldamiseks). Loomulikult seaduse piires.
Ja, lugesite õieti - umbusaldamise võiks algatada kes iganes, kuid tagasikutsumise peaks otsustama ikka mandaadi andja - s.o. valija.

Avo Blankin
15. jaanuar