Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Jan_trei.pilt Jan
Trei
15.01.2013

Kohalike omavalitsuste rahastumudel vajab kaasajastamist ning omavalitsuse ülesanded ümbervaatamist

Viimasel ajal ei lähe kohalikel omavalitsustel ülearu hästi – vallad-linnad vaevlevad rahapuuduses ja ülesannete ülekülluses. Probleemi olemus on lihtne: riik suunab ühe käega aina enam ülesandeid kohaliku omavalitsuse tasandile korraldamises, võttes teise käega sealtsamast viimsedki veeringud.
Teisalt on riik omavalitsused aga ülesannetega üle koormanud, valdade-linnade ülesandeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu.
Samuti on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada ka koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.
Täna tuleb omavalitsuste kestliku toimimise puhul kõnelda eelkõige rahast, täpsemalt omavalitsuste rahastusmudelist, omavalitsustele kehtestatud laenupiirangute pehmendamisest ning omavalitsusele pandud ülesannete kriitilisest ülevaatamisest.
Kindlasti vajavad ülevaatamist ka omavalitsusele pandud ülesanded, nende hulk ja nende sisu, sest olukorras, kus pole tagatud jätkusuutlikku rahastusmehhanismi nende ülesannete täitmiseks, ei saa ka omavalitsused üle oma varju hüpata ning lahendada näiteks lasteaiakohtade defitsiidi küsimust ja uute koolide rajamist (lasteaiakohtade ja koolikohtade defitsiit on valdavalt Harju maakonna omavalitsuste probleemiks, kuhu on viimasel aastatel palju uusi elanikke elama asunud erinevatest Eestimaa omavalitsustest). Rääkimata investeeringutest kohalikesse teedesse ja vaba-aja ning spordivaldkonna taristu arendamiseks.
Praegune omavalitsuste rahastusmudel on kehtinud juba 15 aastat ning vajaks hädasti muutmist. Peaksime rääkima ka riiklikest maksudest ja nende ümberjagamisest omavalitsustele kui väga olulistele omavalitsuste eelarve tuludele. Ma ei pea siinkohal silmas maksukoormuse tõusu, vaid pigem mõistlikku ning vajadusepõhist (kulupõhist) kehtestatud maksude ümberjagamist võrreldes senisega.
Ootan aktiivset kaasalöömist ja lennukaid ideid! Võib-olla on see väike samm edasi omavalitsuste rahalise olukorra ja kohaliku omavalitsemise paremaks muutmise suunas Eesti riigis.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_10dd Missing Missing Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Vello Missing Harda_(5) Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Skype_olev Missing Jaak_haud Nagu Mina Missing Missing Mina_ise Missing Missing Vallamajas_10.09.2010_006 Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 312059_256700954361669_6286429_n Jan_trei.pilt Urmas_arum%c3%a4e7
Missing Pilt Missing Mina_10dd Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Ruumiline planeerimine maavalitsuse tasandile

Täna tegeleb iga KOV tegeleb ruumilise planeerimise korraldamisega. See soodustab seda, et regiooni arengut tervikuna sisuliselt ei jälgita. See võiks olla maavalitsuste ülesanne, kellele on täna jäetud vaid järelevalve roll. Tegelik areng toimub juhuslike eraalgatuslike detailplaneeringute järgi.
Probleem on selles, et iga KOV tegutseb sellistes tingimustes peamiselt vaid omakasust lähtuvalt, kuid iga tegevus ei pruugi olla kasulik regioonile aga ka riigile. Näiteks valglinnastumine, lisaks üksikute ettevõtjate kitsaste ärihuvide läbisurumine ja onupojapoliitika. Täna puudub institutsioon, kes tegeleks aktiivselt "suure pildi" jälgimise ning arengu uurimise ja analüüsiga. Planeerimine peaks toimuma maakondade ja võib-olla ka linnade tasandil ning järelevalve võiks olla näiteks riigi ülesanne. Maavalitsustesse oleks motivatsioon tulla tugevamatel spetsialistidel kui üksikutes valdades, kus tööpõld on väike ja üks inimene peab tegelema sisuliselt kõigega, mis viib motivatsiooni alla.

Karri Tiigisoon
19. jaanuar

Tulumaksuseaduse muutmine

Üks ja normitehniliselt suhteliselt lihtne viis KOV-ide tulubaasi suurendamiseks oleks tulumaksuseaduse muutmine selliselt, et suurem osa omavalitsuse territooriumil elava, taristut ja muid hüvesid kasutava inimese makstavast tulumaksust laekuks tema elukohajärgsele omavalitsusele.

Jan Trei
15. jaanuar

Ettevõtte käibemaks ja tulumaks

Või kui annaks ka KOV-idele vahetu motivaatori oma territooriumil ettevõtluse arendamiseks seeläbi, et KOV-ile laekuks kas mingi osa vastavate ettevõtete käibemaksust või ettevõtete tulumaksust?

Jan Trei
15. jaanuar

Aktsiisid

Miks mitte vaadata lähemalt ka erinevaid aktsiise. On ju üpris ilmne, et on olemas vahetu seos sotsiaal- ning tervishoiuvaldkonna kulude ning näiteks tubaka ja alkoholi tarbimise vahel. Ja loomulikult taas aktsiis kütustelt ja teede seisukord.

Jan Trei
15. jaanuar

Alternatiivsed rahastamisallikad

Uue rahastamismudeli üle arutlemisel on eraldi teemaks kindlasti ka KOV-ide alternatiivsed rahastamisallikad, s.h. finantsinstrumentide kasutamine. Praegune 60% nn. netovõlakoormuse piir arvestatuna eelarve tuludesse on minu hinnangul tugevasti ülepingutatud. Tuleks algatada tõsised arutelud netovõlakoormuse protsendi tõstmise osas 100% peale.

Jan Trei
15. jaanuar

Riigitulude jaotus propotsionaalsemaks üle EV-gi.

Riigitulude ja kulude osas tuleks mängida lahtiste kaardidega, kus riigieelarve arutamisel oleks kaasa rääkimise õigus kõigil OV

Arno Jaago
15. jaanuar

Igaüks vastutagu oma tegude eest!

Tulumaksu puhul oleks kõige ratsionaalsem kehtestada põhimõte, et KOV tulumaks on praegune 11,4% ning igal omavalitsusel on õigus seda tõsta või alandada kuni 2%. Selleks, et see oleks lihtsamini hallatav, tuleks maksu tasuda töökohapõhiselt - s.t maksumäär sõltub sellest, millise määra antud vald või linn on kehtestanud. Sellisel juhul oleksid nad rohkem huvitatud ettevõtetest oma territooriumil. Riigile laekuv osa tuleks hakata arvestama miinimumpalgalt. Sellisel juhul olekski meil sotside ja keskerakonna poolt ammu unistatud astmeline tulumaks.

Paul Tammert
17. jaanuar

Pensionid ja dividendid

Kirjutasin sellest juba oma ettepanekutes. Miks ei võiks pensionitelt ja dividendidelt riigile laekuvat tulumaksu jagada KOV-iga? Polekski revolutsiooni vaja :)

Urmas A r u m ä e
15. jaanuar

Veel mõtteid KOVi rahastamise kohta

Hea Jan! Sa tead ju tegelikult seda, kuidas ma vallavanemana sama teema eest võitlesin - kahjuks tulemusteta.
Ma siiski arvan, et küsimus ei ole majanduslikus mudelis - selle taha asi ei jää. Küsimus on selgelt poliitilises tahtes - ju on kellegi huvides, et KOV-id vireleks ja siis saab suur riik abikäe ulatada ja katuseraha pakkuda, teenides niimoodi hääli valimisteks.
Meenutagem, et Eesti iseseisev riik on kaks korda üles ehitatud toimivale omavalitsussüsteemile, mitte vastupidi. KOVid on riigi alusmüür ja ainult rumalad valitsejad murendavad/lõhivad alusmüüri. Ma kahtlustan, et sellest tõdemusest arusaamiseks jääb nii mõnelegi valitsejale nii haridust kui haritust puudu

Urmas A r u m ä e
15. jaanuar

Maksutulude tasakaal

Põhimõttelist päri ettepanekuga, praegune KOV rahastamise mudel ei toimi. Lisaks sellele, et KOV rahastamise maht ei ole kooskõlas KOV seadusest tulenevate kohustustega, on tegemist väga kreenis mudeliga. Kuna peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, siis toimib omavalitsuste vahelin armutu konkurents pearahale. See konkurents sünnitab tarbetuid ehitisi, infrastruktuuri, suretab äärealasid, jne. Toimub inimestega manipuleerimine, ebavõrdne kohtlemine (Tallinna ühistransport), jne.
Eesti on liiga väike selleks, et sisemise ülikonkurentsiga ressursse raisata ja inimesi sunniviisiliselt ümberasustada. Selleks peab KOV tulubaas olema rohkem diferentseeritud ja KOV ei tohi sõltuda ainult ühest tuluallikast.

Raul Vibo
22. jaanuar

osaliselt ei n6ustu

Olen pari, et probleem on t6sine ja vajab lahendamist, aga olen vastu selles, et lahendada teda ulaltoodud viisil. Ehk laheneks asjale nii, et kes finantseerib see otsustab. Seega peaksid haridus, sotsiaalhooldus, uhistransport jms minema ule Eesti riigi kontroll,i otsustuse ja vastutuse alla. KOV-le jaagugi kohalikud probleemid.

Neeme Danziger
15. jaanuar

Rahvavõimu suurendamine

Ka minu arust on praegu liiga palju omavalitsusi, kes oma väiksuse tõtte on nii majandus- kui ka haldussuutmatud tihti. Samuti mõllab seal onupojapoliitika.

Probleemi lahenduseks oleksid ca maakonna surused vallad, mida tasakaalustaksid majoritaarsel põhimõttel valitud kogukonnavanemad, kes esindaks ca 500 - 1000 inimesega territooriumite huve.

Niiviisi tekiks uus poliitikute põlvkond, kes tahab ja oskab suhelda oma valijatega, oskab oma kogukonda koondada ja selle ühist arvamust välja selgitada või ka kujundada ning peab tõepoolest esindama oma kogukonna huve. Kui ta seda ei tee piisavalt hästi, siis on kogukonnala alati õigus ta tagasi kutsuda.

Sellinne lahendus vähendaks ka korruptsiooni probleemi ja onupojapoliitika, sest kui volikogu oleks ca 100 inimest ning igaüks peab kaitsma oma kogukonna huve, siis tekiksid hoopis uued mängud. Ja ehk õpiks eestlased siis ära ka läbirääkimise ja teistega arvestamise kultuuri.

Paul Tammert
17. jaanuar

KOV'id tuleb koondada

Siis jääb see künkaparunite võitlus oma rahakoti pärast ära!
226 KOV'ist pole mingit kasu rahvale! Pensionid ja lastetoetused maksta tsenraliseeritult pensioni-ja sotsiaal ministeeriumi kaudu! Vallavalitsused välismaale tööle!

Tõnu Veeremaa
15. jaanuar

Täna on KOV-id sellises seisus,et

neilt tuleks kiiremas korras need liigselt ülejõu käivad haridus-transpordi-meditsiini ja muude taoliste valdkondade kohustused ära võtta . Vabast ja piiramata laenuvõimalustest tuleb ka KOV-id eemal hoida. Neid kohalikke nn.pisivürste on niipalju et sellevõrra on ka palju üliambitsioone ning ebakompententsust et kui anda vabad käed näitaks laenamisel oleks enamus riigi omavalitsusi juba ammu Kreeka taolises olukorras. Väljapääsuks ei ole ka ainult pisivaldade ühendamine . No paneme kaks vaest kokku , saame olukorra kus ühks tiba suurem vaene neelab tiba väiksema VAESE koos naha ja karvadega alla.

Aivo Peterson
16. jaanuar

Ja veel ...

Kui anda ka liialt palju vabasid käsi KOV-dele siis varsti iga teeotsas tõkkepuu koos rahaautomaadiga püsti. See ju nii eestlastele omane ;)

Aivo Peterson
16. jaanuar