Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Taivo
Pä•rk
15.01.2013

Vähendada rahastamist ja rahastada kõiki registreeritud erakondi sihtotstarbeliselt ja võrdselt.

Tegelikult peaksid erakondi rahastama ainult erakonnaliikmed ise. Nagu kodanikud ise rahastavad ka oma muud huvitegevust – sportimist, kõikvõimalikke kultuuriharrastusi, jne.jne. Erakonnale tuleks maksta keskeltläbi 2% oma sissetulekutest. See võimaldaks erakonda rahuldavalt majandada, aga mitte mõõdutundetult priisata. Kõik meie teenekad prominendid eesotsas peaministriga maksid komparteisse igas kuus keskeltläbi samapalju ja ei nurisenud sugugi. Paraku ei ole erakonnaliikmete valdav enamus sellega nõus. Nad usaldavad panustada pigem Eesti Lotosse, kui oma erakonna poliitikasse. Niisiis ei ole erakondade rahastamisest nagu pääsu, kui ühiskond oma enamuses erakondade tegevust selle praegusel kujul siiski hädavajalikuks peab. Aga seda tulekski siis ka kodanikel rahvahääletusega otsustada lasta, mitte Riigikogu kartellierakondade esindajatel .
Ka siis tuleks kõiki registreeritud erakondi toetada sihtotstarbeliselt, pidades silmas demokraatia toetamist laiemalt.
Tuleks kaotada kautsjonid Riigikogusse kandideerimisel. Maksta kõikidel valimistel igale kandidaadile kampaaniakuludeks kindel summa, kindlustades riigitellimusega sama summa ulatuses ka valimisreklaami. Tuleks piirata esitatavate kandidaatide arvu - näiteks igast erakonnast mitte rohkem, kui 50% valitava kogu koosseisust. Ka sel juhul osutuksid tugevamatestki erakondadest valituiks maksimaalselt umbes pooled esitatutest. Igale erakonnale tuleks maksta mõistlik summa erakonna asjaajamiskuludeks – nt. 100 m2 äriruumide keskmist üürihinda Tallinna kesklinnas ja 5 keskmist palka personalikuludeks. Võib-olla oleks ka valimistevahelisel ajal otstarbekohane tasuda aastas Eesti Televisioonile nelja erakondade ümarlaua korraldamise kulud.

Missing Ott_profiil Missing Missing Missing Missing Missing Missing Olev_06.11.08-1 Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_ise Missing
Missing Marektamm-5 Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Üldsuunda toetan,aga

peaksid idee rohkem läbi mõtlema.Ühiskonnal ei ole vaja parteisid lihtsalt ilutsemiseks.Parteidelt ootame ühiskonnelu otstarbeka korraldamise ideid.Ideid päris külma tuule ja vihma käes ei genereeri ega analüüsi.Vaja on ulalust,pisut tehnikat ning paari inimest,kes kõike korras hoiaksid.Nimetame seda kontorikuluks.Sõltuvalt partei suurusest on see kulu erinev.Partei tegeliku suuruse määrab,aktiivsete liikmete arv.Aktiivsed liikmed maksavad liikmemaksu.Sellepärast peab riigipoolse kontorikulude hüvitise suurus sõltuma reaalselt laekunud liikmemaksust.Teiseks tuleb hinnata partei ühiskondlikku kasulikkust.Kui partei saab üleriigilistel valimistel alla 1% hääli,siis ühiskonnale sellest parteist kasu ei ole ja partei riiklik rahastamine tuleb lõpettada.

Toivo Kalmo
15. jaanuar