Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Yyyyy Aare
Sisask
16.01.2013

Kõik erasektori tööinimesed registreerida automaatselt ametiühingu liikmeks.

Kui töölised oleks automaatselt ametiühingute liikmed, kaotaks see paljude praeguste tööandjate poolse surve töötajatele, et kui ametiühingusse kuuluda tahad, siis leia endale mõni teine töökoht. Ametiühing aga peaks tegema Rahvagogu.ee taolise veebikeskkonna, kus kõik töölised saaks teha ettepanekuid, koguda allkirju ja avaldada arvamust. Selles veebikeskkonnas peaks samamoodi ID kaardi alusel saama sisse logida, kuid peaks jääma võimalus, et inimese nimi ja muud isikuandmed oleks salajased. See välistaks hirmu teha ettepanekuid. Massimiitingutest osavõtt sellest esialgu ei suureneks, kuid aitaks kogu töötavat rahvast oma nõudmistes paremini koondada ja omavahelist suhtlust kordineerida, et inimesed üldse saaks paremini aru, mida nad tahavad ja kuidas nende nõudmised üldist elu riigis muudavad, et kustmaalt on tegu põhjendatud nõudmistega, mis elu riigis üldiselt paremaks muudavd, ning kusmaalt võis asi lihtsalt emotsionaalne ning pigem väljapressimisena toimiv purse olla. See oleks selgelt poliitiline liikumine. kaasata tuleks ka tööandjad. Ehk veebilehele võiks saada sisse logida ka tööandjad ja kui tahavad, siis samamoodi anonüümselt. Ainus mis anonüümsete sisselogijate poolt näha peaks olema, ongi see, et kas tegu on ametiühingute liikmetega, või tööandjatega. See aitaks tekitada tööandjate ja töötajate vahelit üksteisemõistmist, ehk arutelu aitab lahendada pingeid ühiskonnas. Võibolla aitab see terve mõistuse tekkimisele isegi niihästi kaasa, et nii töölised, kui tööandjad jõuavad mõningates asjades ühisele seisukohale, ning esitavad valitsusele ühiselt oma nõudmised. Näiteks alandada käibemaksu ( kaudseid makse ),mõningaid aktsiisimakse jne., et tööandjatel oleks üldse võimalik oma äri püsti hoida ja töötajatele palku välja maksta. Või näiteks loobuda mõningatest absurdsetest eurodirektiividest, et soodustada väikeettevõtlust maakohtades ( paljud euronormid ja Brüsseli seadused on absurdsus kuubis, kuid valitsejatele pole mingit arvestatavat survet, et nende vastu võidelda ). Igaljuhul aitaks selline tööandjaid ja töötajaid koondav veebileht justnimelt poliitikasse kaasatusele kaasa, kuid selleks, et seda käima saada tuleb kaotada praegune kunstlik lõhe ja vastasseis ühiskonnas tööandjate ja töötajate vahel, ehk kõik töötajad peaks olema automaatselt ametiühingute liikmed. Aeg on ühiskonna erinevaid kihte ühendada ja koondada, ning lõpetada ühiskonna lõhestamine, et peatada inimeste põgenemine välismaale!

Missing Missing Yyyyy Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010
Missing Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Kai Kaarnale

Ega kellelegi midagi PEALE EI SURUTA, sest ega inimene ei peaks selle rahva demokraatliku enamust, ehk töölisi koondava veebikeskkonna liikmena mingit kohustusliku ühingumaksu maksma. Kui midagi ühiselt otsustatakse ette võtta, võibolla siis klapitakse mingi sull kokku.

Töökohtade jagamine ametiühingute vahel on lihtne. Kui inimene kavatseb asjasse rohkem süveneda ( ehk kui tal on selleks põhjus tööandja poolt antud ), siis valib ta ise, millisesse kategooriasse kuulub. Automaatselt arvataks lihtsalt selle veebikeskkonna liikmeks. Mis rühma alla sobituda selle määravad liikmed ise. Näiteks üldisemalt jagunevad tööd kaheks: tootvad ja teenindavad töökohad. Tootvad jagunevad guppideks, näiteks ehitusmaterjale tootvad ja ehitusmaterjalidest ehitusi tootvad JNE.!!! Teenindavad on näiteks need töökohad, kus teistele suppi ette kantakse või mõned teised kus tüdrukud jalgu laiali ajavad, ühesõnaga eks need rühmad moodustuvad ( või kaovad ) iseenesest vastavalt ÜHISKONNA OLUKORRALE.

Aare Sisask
17. jaanuar

Kai Kaarnale2

Polegi võibolla vaja survestada, vaid luua üldist arutelu üldise arusaamise tekkimiseks. Väikeses kohas toimuv on seotud suurema plaaniga ning sedasi saavad kõik kaasa rääkida, ning Eesti eri paigus olevad väikeste kohtade töölised omavahel üksteist leida, et sarnastes probleemides seljad kokku panna. Ametiühingud võiks ümber nimetada ametiühistuteks, see on puhtalt ühistuline tegevus! Ja see tegevus sellises keskkonnas aitakski tööandjatel ja töötajatel üksteisest paremini aru saada, ehk ebakõlasid fundamentaalselt lahti harutada. Ma tegelt laseks ka riigitöötajatel ning FIE-del keskkonnaga samadel alustel liituda nagu tööandjad, sest lõppkokkuvõttes oleme me kõik valitseva võimukliki aina enam maffilalaadse välapressimise ohvrid: "Kui arvestada, et sotsiaalmaks on 33%, tulumaks 21%, kogumispensioni makse 2%, töötuskindlustusmaks 1,4% + 0,6% = 2% ja käibemaks 20%, saame juba neid maksumäärasid kokku liites tulemuseks, et Eesti inimesel on maksuameti ees 78% eest kohustusi...

Aare Sisask
17. jaanuar

Kai Kaarnale3

Mis puutub miinimumpalka, siis on lahendus lihtne ja neid on kahte tüüpi. Kas siduda miinimumpalk keskmise palgaga, nagu riigikogu liikme palk, või siduda riigikogu liikme palk miinimumpalgaga, mitte keskmise palgada. Ma ise eelistaks esimest, ning miinimumpalk võiks olla pool keskmist palka, mitte vähem! Ametiühingut on vaja töörahva, ning paremal juhul ka tööandjate, veel paremal juhul isegi valitsuse ja töötajate omavahelise suhtlemist ja ühiseid ettevõtmisi ( mis ei pea tingimata olema streigid ja piketid, võib teha ka talguid või panna pidu! ) koondava ning korraldava ühistuna, Eesti rahvusliku ja praktilise klubina, kultuuri sidujana ning säilitajana põhiseaduse preambuli vaimus!

Aare Sisask
17. jaanuar

Vastuseks minule suunatud teavele

Ühingutesse jagunemise vastu ma pole. Seal saab organiseerida koolitusi, tööpakkumisi jmt.

Minu jaoks on ametiühingud Eestis veidi halva mainega. Ega neil kõigil viga polegi, kuid tihti on nende juhid nii enda kasus ja arvamuses kinni, et töötaja kasu ununeb.

TLN transpordiseisak õpetajate toetuseks oli ju ka. Kelle kasuks see oli?
Õpetajaid ma toetan, kuid see seisak küll ei toetanud. Samas parandas see seisak mitmel juhul tööandjate ja -võtjate läbisaamist. Nt organiseeris mõni omanik töötajatele tasuta transpordi tööle ja tagasi. Teine maksis kinni kütusekulu jmt.

Kõik siinsed ettepanekud on esitatud alguses ühe isiku poolt tema seisukohtade teatavaks tegemiseks.
Mõned neist leiavad enamuse toetuse ja neid hakatakse käsitlema RK-s ja seadusi vormima.

Teised ettepanekud ei pruugi leida küll laialdast toetust, kuid võivad omal moel ikka elu edasi viia.
Mis täpsemalt juhtub, eks seda näita vaid aeg.

Kai Kaarna
23. jaanuar

Pigem vastu: mida annaks anonüümsus?

Ei näe vajadust inimestele peale suruda mingit ametiühingut. Eriti veel AUTOMAATSELT.
Kas te jagate ise töökohad ametiühingute vahel? Kuidas palun?

Tööandjaid saab survestada ka ilma ametiühinguta. Ja väikses kohas ei anna ametiühing midagi. Tööandja ja töövõtja peavad läbi saama nii, et mõlemad teevad oma tööd hästi ja tagavad üksteisele hea elu. Minu meelest võiks miinimumpalka saavate inimeste palku tõsta. Kas leidub keegi ettevõtja, kes selle oma töötajate osas ette võtaks?
Kui jah, siis miks enam ametiühingut vaja oleks?
Paluks vastuseid. ;)

Kai Kaarna
16. jaanuar