Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Taivo
Pä•rk
16.01.2013

See on tuuleveskitega võitlemine

Sundparteistamine on näilik oht, mille ümber lokkulöömisega varjatakse tegelikku ohtu. Mitmepartei süsteemi korral ei ole hirmu, et üks erakond saaks endale demokraatlikul viisil niivõrd suure võimu, et oma tahet, oma ideoloogiat, parteistatud ametkonna jõul ühiskonnale peale suruda. Sellise olukorraga oleme me tuttavad, sest üsna hiljuti see nii oligi.
Tegelik oht on suure raha riikideülene varjatud ülemvõim. Tihti ka kuritegeliku raha ülemvõim. Sellest oleme heal juhul veel ainul kukesammu kaugusel. Kõik meie neli juhterakonda söövad rahahaidel peost. Mõni toidab koguni kõiki nelja. Ja selle erakonnasööda tegelik päritolu on enam kui ähmane. Ainult üks on raudkindel, see ei ole erakonnaliikmete rahaline panus.
Iseenesest ei anna mõnda erakonda kuulumine vähimatki põhjust kindluseks, et inimene pooldab selle erakonna poliitikat. Vastupidi, enamasti on tal sellest vägagi ähmane ettekujutus. Ta ei panusta sellesse erakonda oma vabatahtlikku tööd ja ammugi mitte raha. Pole vähimatki kindlust, et ta valimistel oma erakonna poolt hääletaks või valimisjaoskonna lähedalegi läheks. Mis tuleks kaotada, on e-hääletus. See annab küll ülemusele võimaluse panna alluv hääletama töökohas ja ülemuse valvsa silma all.
Tippjuhtide, seda enam poliitikutest tippjuhtide ülemvõim oma alluvate ja mitte ainult ametnikest alluvate, üle on niigi peaaegu absoluutne. Olukorras, kus tööta ja elatusvahenditeta jäämise oht on vähemagi ülemuse tahte vastu eksimise korral reaalne, täidetakse kõik nende korraldused parteipileti kaotuse hirmutagi. Ja kas korralduste ülipüüdlik täitja on sealjuures tippjuhiga ühest erakonnast või mitte, ei oma mingit tähtsust. Kui sundparteistamisele õnnestukski päitsed pähe panna, siis asuksid „parteisõdurite“ asemele „parteitud bolševikud“ ja kõik läheks samamoodi edasi.

Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Vello Missing Fotod_061 Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Tegelik jõud asub piiri taga

Ma arvan samuti, et EV seotus välismõjudest on teema, mis vajab rohkem valgustamist. Varjatud piiritagune survestamine mängib rohkem rolli kui inimesed sellest aru saavad. Paljud Rahvakogus välja käidud seadusemuudatused jääksid ainult kosmeetilisteks, kuni välisjõudude mõjuvõim ja motiivid pole nähtavale toodud. Vt ka linki.

link: www.rahvakogu.ee/ideas/188-valisriikide-ja-organisatsioonide-moju-eesti-riigiesindajate-ule-nahtavaks

Erik Kunila
21. jaanuar

Sundpareistamine on siiski suur oht.

Seda ohtu alahinnata ei tohi.Ise kirjutasid,kuidas ülemused alluvatest valijatega manipuleerivad. Lisaks on sundpolitiseerimisel palju muid ohte,aga nende ülslugemine ei mahu siia pisikesse kirjutskasti ära.Samas olen nõus,et võõramaised poliitilised ja majandusringkonnad sekkuvad meie poliitikasse räigelt.Selle vastu aitab nii valimiskorra,erakondade rahastamise,sisedemokraatia ja mitmete muude toimingute parem reguleerimine.Sealhulgas mõjuvõimuga kauplemise tõkestamine.Olukorda saab parandada ainult kompleksselt,mõnest üksikust meetmest jääb väheks

Toivo Kalmo
16. jaanuar

sundparteistamine on demokraatia vastand

Väljakujunenud demokraatiates on üsna selge piir poliitiliste ametikohtade, milleks on riigi tasemel eelkõige parlamendi ja valitsuse liikmed ning nende nõunikud, asetätijad jne, ja administratiivsete ametikohtade, milleks on nt ministeeriumite ametnikud, sh. ministeeriumite alalised juhid (meie terminoloogias kantslerid). Nende kahe asja segiminek Eestis näiteb, et me pole igas asjas veel euroopalikuks demokraatiaks ega igavaks põhjamaiseks riigiks saanud. Ja nende kahe asja süvenev segiminek näitab demokraatia taandarengut.

Aleksei Lotman
19. jaanuar