Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Tauno
Tuisk
16.01.2013

Suur raha on hoopis mujal ja erakondade rahastamisele on väga lihtne lahendus!

Head rahvakogulased, head poliitikud,
Me arutleme siin portaalis paljuski selle üle, et tuleks vähendada riigikogulaste palkasid või vähendada riigikoguliikmete arvu või piirata erakondade rahastamist riigieelarvest vms. Head inimesed – kogu riigi valitsemiskulusid silmas pidades oleks see marginaalne võit (võib-olla mõned üksikud kokkuhoitavad miljonid eurod), mida me saavutaksime. Kui need ideed siiski realiseerida, siis ma väidan, et Eestis suureneb märkimisväärselt korruptsioonioht – kas me seda ikka tahame!? Pigem võiksime riigikogulaste palgad rahule jätta ja keskenduda hoopis sellele, mis tegelikult riigis toimub ja kus tegelikult probleemid asuvad. Toon mõned näited.
1. Eesti riigis on vaja luua ja rakendada standardid ning kehtestada maksimaalsed ja minimaalsed kulupiirmäärad ametisõidukite kasutamisele, kinnisvara kasutamisele, erinevate kulumaterjalide kasutamisele jne jne. Väidan, et kui Eesti riigis suudetakse leida poliitiline tahe ja loobuda veerand miljonit, pool miljonit ja miljon krooni maksvatest uhketest ametisõidukitest, ja leppida kokku lihtsad ja säästlikud sõidukite standardid (piirmäärad), siis on võimalik igal aastal riigi eelarvesse kokku hoida miljoneid eurosid! Sama kehtib kinnisvara kohta. Kas keegi on huvi tundunud, kui suured on Eesti riigi kinnisvara kulud (riigiasutused + KOV asutused kokku)? Need summad on kolossaalsed! Kui me tõmbaksime riigi kinnisvarakulusid (vähendaksime riigi kinnisvara mahtu) kasvõi 10…20%, siis säästab see kümneid miljoneid eurosid aastas!!! Nende võitude tekitamine ei eelda mitte midagi muud, kui poliitilist tahet ja ühiskondlikku kokkulepet!
2. Vaatame veel laiemalt. Olen teinud võrdlemisi julge ettepaneku käesoleva portaali „varia“ rubriigis – idee pealkiri on „100 miljonit eurot aastas riigieelarvesse juurde“. Olen nõus – see on seotud mitmete ohuteguritega, kuid samas ei leiuta me jalgratast, kuivõrd maailmakogemus näitab, et selle idee rakendamine on reaalne ja teostav – vaja taas ainult julgust ja pealehakkamist.
3. Erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmiseks on mitu võimalust. Näiteks võiks annetamise piirmääraks kehtestada maksimaalselt 30% üksikisiku regulaarsest kuu neto sissetulekust (sarnaselt nagu teevad pangad ja liisingud, kui soovime võtta omale laenu – st, et laenukoormus ei tohi olla suurem kui 30% regulaarsest netopalgast – lihtne ja arusaadav). Sissetuleku seaduspärasust saaks enne annetamist kontrollida EMTA ja läbi EMTA toimukski annetaja sissetulekute hindamine ja annetuse fikseerimine/avalikustamine. Nii on edaspidi välistatud kahtlast päritolu üksikud suured annetused.
4. Mõtteid oleks kirja panna veel mitmeid, kuid kuna tähemärkide arv on piiratud, siis ütlen lõpetuseks, et meie ees ja käes on palju suuremad võimalused luua palju efektiivsem, tõhusam, turvalisem, avatum ja motiveeritum riik, kui me seda ainult ise tahame. Vaatame palun suurt pilti!
Tauno Tuisk

Missing Missing Missing Missing Missing Marektamm-5 Missing Mina_10dd Missing Missing Missing Vello Missing Ristopilt_mg_3108tihe Missing Jaak_haud Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Pilt Missing
Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Riigiasutused ühte majja

Kõik mõtted on väga head.
Riigiasutuste/ministeeriumite ühte hoonesse kondamist, nt Peetrikülla, olen üle 15 a juba propageerinud.
Edud:
a) kättesaadavus paraneb oluliselt
b)halduskulud kukuvad kolinal
c) paralleeltegevusi saab kordades vähendada (mõne ministeeriumi kaotada isegi)
d) peamiselt kesklinnas asuvate kinnistute müügist/rendist saab olulist lisatulu eelarvesse
jne jne

Raul Raudsepp
16. jaanuar

Vaatleme laiemalt

Põhimõtteliselt nõustun teiega, et riigi ja KOV asutuste halduskulud on suure kokkuhoiu võimalusega koht. Lisaks teie toodutele, võiksin lisada veel näiteid, kus saaks võrrelda kuidas riigi või KOV asutused käituvad võrreldes eraettevõtetega, samu probleeme lahendades, erinevalt ning see võrdlus ei ole esimeste kasuks, vaatamata väidetavalt kõrgemale kompetentsile. Samas ei näe ma hea lahendusena teie toodud konkreetsete piirangute kehtestamist. Nende samade piirangute kontrollimine nõuab omakorda tervet haldusaparaati. Asi tuleks lahendada nii, nagu ettevõtluses. Omanik (rahvas) esitab ülesande ja kehtestab selle täitmiseks makstava raha. Ülesande vastuvõtja (ta on ju vabatahtlik) asi on see ülesanne täita või tunnistada oma võimetust. Tarvilik oleks lihtsalt lahutada eelarve koostamine selle täitmisest e. lihtsamalt öeldes tagada võimude lahusus.

Neeme Danziger
17. jaanuar

Terve mõtlemisega inimese argumendid.

Toetan põhimõtteliseslt kõiki esitatud mõtteid.
Nende baasilt, sarnase mõttelaadiga edasi liikudes, saaks tõesti midagi reaalset ja asjalikku lõpuks ka ära teha.
Kindlasti tahaks pakutu lihvimist ning ka nüansside üle võiks vaielda, kuid ikkagi üks särav pärl, tihti kättemaksule ja ärapanemisele kalduvas "arutelus".

Raul Kõrgesaar
21. jaanuar