Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Poliitilised ametikohad ei tohi olla maksumaksja vaid erakonna kulu

Ühe varasema ettepaneku (ametnike depolitiseerimine) puhul samas rubriigis tekkis muuhulgas elav mõttevahetus poliitilise ametikoha osas. Püüan siinkohal defineerida erinevaid teenistujaid selle diskussiooni valguses ja tarbeks. Ideaalis võiks siis olla nii:
POLIITILISED AMETNIKUD
Selliste n-ö poliitiliste nõunike vajaduse üle võib eraldi arutada, aga kui nad juba olemas on, siis üks asi peaks olema kindlasti selge: Poliitilised ametikohad, mis liiguvad nt ministri või linnapeaga kaasas, ei tohiks olla maksumaksja palgal. Kui ministril või linnapeal on nii väga vaja n-ö poliitilisi nõunikke, siis need olgu erakonna palgal ja liikugu siis koos ministri või linnapeaga kuhu õigeks peetakse. Neile ei peaks laienema ka ATS. Piisab töösuhtest MTÜga Erakond. Kas need nõunikud on erakonnastatud või ei pole üldse teema.
AMETNIKUD
Kõik muud ministeeriumi või linnavalitsuse struktuurijärgsed töötajad, keda ATS peab ametnikeks (ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik), peaks olema apoliitilised ja mitte kuuluma erakonda. See ei ole diskrimineerimine - president ka ei või olla erakonna liige! See on ametniku valik, kas austav ametnikukarjäär või töötamine mujal koos vabadusega kuuluda erakonda. Minu hinnangul on professionaalne ja sõltumatu ametnik riigile tähtis vara - neid tuleb koolitada, neile väärikat palka maksta ja neid mitte koormata erakondliku sõltuvuse ja vastutusega. Raske oleks nimetada ametnikuks sellist kaadrit, kes ministri või linnapea vahetumisega poliitilistel põhjustel järgmiste jõudude poolt lahti lastakse ja samadel põhjustel suvalisse muusse ametisse sokutatakse. Minul on sellistest inimestest isegi kahju...
MUUD TÖÖTAJAD
St abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. Koosseisuväline teenistuja aga isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.
Nende erakondadesse kuulumine või mittekuulumine ei ole ka minu hinnangul teema, mida arutada.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_10dd Missing 2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_2 Missing Maikel_msn_49 Vello Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Passipilt_eero_rang Heli_koit Missing Missing Missing Aa0094916 Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Voyag Missing Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing
Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Põhimõtteliselt õigel teel

Erinevates riikides on kasutusel erinevad süsteemid, kuid poliitilise nõuniku puhul on tegemist erakonna poolt ametkonda suunatud ametnikuga, kes tagab ministri ja erakonna vahelise sideme. Seda võiks rahastada erakond.
Loomulikult võivad ministril olla ka erakonnavälised nõunikud, kes tulevad nt ametkonnast ja on erakonnast sõltumatud. Selline võiks olla riigi ülalpidamisel.
Nende kahe kategooria vahel tuleks kuidagi vahet teha.

Holger Mö–lder
19. jaanuar

Toetan

Tegin ka ise apoliitiliste ametnike ettepaneku. Lausa hämmastav oli näha akadeemikust poliitikut kes oma valimisstaapi mööda valitsemisala laiali määris. Aga see käis kogu erakonna kohta ja kujutan ette, et Tallinnas suht domineeriv meetod

Hannes Toomsalu
24. jaanuar

"Ideena ideaalne" vastuseks

Reaalses elus elluviimine on väga lihtne:
Ministeeriumites/ametites nähakse ette struktuur ilma selliste ametikohtadeta ja ongi kogu lugu. Kui minister tahab oma põlvele istuma võtta poliitilise nõuniku, siis võtku, aga see pole ministeeriumi töötaja vaid erakonna palgalehel oleb "tarkpea".
Ministeeriumi töö eest vastutab ju kantsler ja tema apoliitilise kõrge ametnikuna peab jälgima, mis ministeeriumi struktuuris ja kaadrivalikul toimub.

Urmas A r u m ä e
25. jaanuar

Aga mõtleme veel, Toivo

Parteipalgaliste nõunikega on mured - selles oleme sama meelt.
Minu arusaama järgi on n-ö poliitilised nõunikud siiski kahjuks erakonnapoliitika elluviimise jälgijad ja selles osas ministri nõustajad. Seetõttu peaks nende tööstaaž jooksmagi erakonna kontoris.
Riigi ja KOVi eelarvest saavad POLIITIKU palka riigikogulased/volikogude liikmed (kompensatsiooni), elik valitavate kogude liikmed.
Toivo, teie ettepaneku mõtte kohaselt peaks minister saama edasi riigikogulase palka, kui ta (vahepeal) valitsuse liige on ja sellisena oleks ta ka ainus poliitik, kes ministeeriumis palka saab. Ma arvan, ets ee on täiesti OK mõte. Siis on n-ö puhas vuuk ja joon vahel - 1) ühel pool poliitikud ja poliitilised ametnikud, kes saavad palka nii riigi/KOVi eelarvest või erakonna eelarvest (nt poliitilised nõunikud) 2) teisel pool on apoliitiline ametnikkond, kes on maksumaksja palgal.
Ministeeriumis saab olema vaid 1 poliitik (minister); KOVi valitsuses saab olema vaid 1 poliitik (linnapea/vallavanem)

Urmas A r u m ä e
17. jaanuar

Kui tahet on siis peab saama ka ellu viidud

Ma olen jah radikaalne, aga elu on näidanud, et natuke rase olla ei saa ja kõik sellised poolpehmed lahendused (loe kompromissid) pigem ei tööta.
No mis keerulist siin siis on selgitada need ametikohad välja ja panna erakondade palgalehele? Kui tahet on, pole see mingi keeruline küsimus

Urmas A r u m ä e
29. jaanuar

Ideena ideaalne vastuseks vastus.

Tunnustan Urmas sind antud teema osas sellise resoluutsuse eest, sest ka mina pean sundpolitiseerumist kõikidest "uue aja" pahedest halvimaks, mis on võtmas "vene aja " mõõtmeid. Samas tahan rõhutada, et positiivset on Eestis kordades rohkem, kui negatiivsus, mida siin ja meedias ainutõena kultiveeritakse. Aga Sa oled ju siiski ka praktik olnud, mitte ainult teoreetik, kes teisi õpetab, sest ise teha ei oska. Kas sa tõesti usud, et niisama keelates või käskides saab ametnikuks mitte valida-palgata inimesi, kes a - oma maailmavaates samastub valitseva poliitilise võimuga või b - isikliku heaolu nimel on valmis üks üheselt täitma majanduslikus ning tihti ka ettevõttele-asutusele kahjulikke, samas poliitilisele võimule kasulikke otsuseid. Kas seda on vajagi. Probleem on ju tegelikult selles, et valiku esmaseks kriteeriumiks on tänseks saanud parteiline lojaalsus ja inimese allutamine sellele. Minu jutt käib siin ja varem just sinu ettepaneku a-poliitiliste ametnike nõude osas.

Raul Kõrgesaar
25. jaanuar

Jüngrite palkamine.

Toetan Urmast. Samas nõustun ka Toivo murega. Olen nõus murega, poliitiline nn nõunik on liigne ballast riigiasutuses, aga tõele tuleb silma vaadata ja tunnistada, et need kohad on olemas ja pidevalt otsitakse võimalust neid juurde teha. Kõik me saama ka aru, et mingit nõu need nõunikud anda ei oska. 20-30 aastasel inimesel võib ainult väga äärmuslikul juhul olla selleks sobiv teadmistepagas. Praegu ongi need ametikohad tekitatud parteikontorite juhiabidele palga maksmiseks riigi kulul, et parteikontori eelarvet mitte liigselt koormata. Sisuliselt ei muutuks mitte midagi kui nõuda nõunike palga maksmist parteieelarvest, ainult riigieelarve kulu muutub selle võrra väiksemaks. Kui nüüd rääkida õigetest nõunikest, siis minu nägemuses peaksid nood omama kas doktorikraadi või vähemasti 20-aastast tegutsemiskogemust nõustataval alal. Sellised nõunikud oleksid projektipõhisel palgal vastavalt tegelikule töökoormusele.

Vello Järverand
21. jaanuar

Ideena ideaalne.

Aga kuidas seda reaalses elus ellu viia nii, et ametlike erakondlaste asemele, ei saa me "põrandaaluseid parteilasi ja nende rakukesi" --- Ei kujuta ette.

Raul Kõrgesaar
21. jaanuar

Urmas,see ei ole päris see,mida meil vaja on.

Parteipalgalise nõunikega on mõned mured:
1.Partei rahavajadus suureneb ja partei võib hakata mingite jokkskeemidega raha hankima.Taoline partei on kergesti äraostetav.
2.Parteis suureneb onupojapoliitika,sest nõunik pole valitav,vaid määratav ametikoht.
3.Poliitine nõunik kallutab ministrit tegema otsuseid oma partei juhiste järgi.On kahjulik kui valitsuses on meie,teie ja nende ministrid.Minister on täitevkorraldava struktuuri (valitsuse) liige ja peab lähtuma parlamendi otsustest,aga mitte ühe partei suunistest.

Partei palgal võivad olla ainult parteikontori töötajad ja valitud isikud (esimees,aseesimehed,piirkondade juhid vms.)
Ma leian,et ainsad poliitikud,kes riigi- või KOV eelarvest palka võivad saada,on valitavate kogude liikmed.Hetkel peab leppima ka poliitikutest ministritega,aga arvan,et tuleb püüda sinnapoole,et ministriteks määrataks koolitatud ja juhtimiskogemusega parteitud spetsialistid.

Toivo Kalmo
17. jaanuar