Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Koostöö
Kogu
17.01.2013

Riigikogu valimisseaduse; Rahvahääletusseaduse muutmisseadused ja puuduva Rahvaalgatuse seaduseelnõu ettevalmistamine peab vastama Põhiseadusele.

Ettepaneku autor Ants Kask, saabus e-posti teel:
Põhiseaduse muutmise seaduse olemasolu on aluseks muuta Riigikogu valimise ja teisi seadusi vastavalt muudetud ja täiendatud Põhiseaduse § -de sätetele.
Järelikult Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmine saab toimuda peale või üheaegselt Põhiseaduse muutmise seadusega, nagu tehti seda 1992.a
Selgituseks: Riigikogu valimise seadus ja uus EV Põhiseadus koostati 1992 aastal Põhiseaduse Assamblee 30 liikme poolt, keda juhendasid Edgar Savisaar Rahvarinde (RR) juht ja Tunne Kelam Eesti Komitee (EK) Esimees, võttes aluseks vana 1938 aasta EW Põhiseaduse, mille juhendaja oli EW President Konstantin Päts. 1992 aasta 28 juuni rahvahääletusel võeti vastu uus Põhiseadus ja Riigikogu valimise seadus. Akad. Endel Lippmaal oli selle kohta eriarvamus, vt. EPL artikkel „Restitutsioon“ 1992 aastal. Rahval oli ainuke võimalus need seadused: kõigi esinevate puudustega ja vigadega, võtta ühe häälega vastu või lükata need mõlemad tagasi. Seaduste parandamiseks aega aga ei antud ?. Riigikogu valimise seaduses üheks peamiseks nõudeks esitas E. Savisaar (RR juht) seda, et kõik poliitiliste (erakondade) juhid (juhatused) koostavad ise „ saadikukanditaatide nimekirjade pingeread“, keda eelistada, keda mitte, Riigikogu liikmeks. Selle nõudega olid päri kõik poliitilised erakonnad ja ka Vabariiklik Valimiskomisjon. Seega valijate mandaat ei ole oluline Riigikogu liikmeks saamisel, mis on otseses vastuolus Põhikirja §1 - le “Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“. Põhiseadus § 59 ütleb, et: „Seadusandlik võim kuulub Riigikogule“. 60 lg 5) „Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus“ , mitte rahvas. Veelgi kummalisem on see, et Riigikogu liige ei vastuta ka siis, kui ta hääletab valijate soove eirates , vaata: § 62 Riigikogu liige ei ole seotud (valija) mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See on JOKK ?! ETTEPANEKUD: 1. Vabariiklik Valimiskomisjon peab koostama Riigikogu saadikukanditaatide nimekirjad .
2. Riigikogu valimise seadus § 4 (4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 31 (mitte 21) aastaseks.
3. EV Õiguskantsleril loetleda kõik: Põhiseaduse ja Riigikogu valimise seaduse vastuolud

Missing Missing %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Missing Koala Jaak_haud Missing Missing Missing Missing
Fotod_061
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile