Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Laur
Lõhmus
07.01.2013

Valija määrab rahastamise, valimisreklaami tegemine on tsentraliseeritud

Esiteks on tarvis, et auväärt poliitikutel puuduks võimalus ise riigi kaukast oma erakonnale raha kantida. Teiseks on tarvis, et erakondade riigieelarveväline rahastamine oleks läbipaistev.
Selleks tuleb praegust süsteemi muuta viies detailis.

1. Erakondade suurim kuluallikas - reklaam - on tsentraliseeritud, selleks on valimisreklaamiamet vms, mis korraldab üle riigi valimiskampaaniad, kusjuures iga poliitiku jaoks on ette nähtud konkreetne reklaamimaht. Erakond ise valimisreklaami teha ei tohi. (Võib kaaluda ka, et valimisaastal on erakonnareklaam keelatud) See loob vajaduse sisulisemaks reklaamiks, sest võrdse mahu puhul on võimalik eristuda ainult sisulisema ja parema sõnumiga. Jäävad ära nn lasteaiavalimised, mille mõju rahvale mõõdetakse detsibellides.

2. Riigieelarve toetus, mis praegu jaguneb valimiskünnise ületanud erakondade vahel tuleb terviksummas jagada osakuteks (Nagu siin korra on juba välja käidud), mida on sama palju kui valimisõiguslikke kodanikke. Samuti saab see olla mõnevõrra väiksem, kui praegu, sest reklaamikulud on erakondadel minimaalsed. Igal valijal on kohustus oma osak suunata mingile konkreetsele erakonnale, kes tema arust seda kõige rohkem väärib. Erakond ei pea selleks riigikogus olema. Rahastamisotsust saab muuta kõige tihemini 4-6 kuu tagant. See tagab poliitikutele huvi oma otsuseid selgitada ning oma tegude eest vastutada, samas on olemas ajapuhver selgitamiseks ning aruteluks. Kui valija oma osakut ühelegi konkreetsele erakonnale ei määra, siis läheb see nn ühiskassasse, mis jaguneb kõikide erakondade vahel võrdeliselt liikmemaksu maksvate liikmete arvu järgi.

3. Iga valija võib oma määratud erakonna rahastamisse lisada teist sama palju, kui on konkreetse aasta riiklik rahastusosak.

4 . Erakondade üldine ja igapäevane rahastamine käib liikmemaksudest, liikmemaksu mittetasumisel arvatakse inimene viivitamatult parteist välja.

5. Kõik muud annetused erakondadele on keelatud - nii juriidilistelt kui füüsilistelt isikutelt.

See kõik kokku peaks tagama, et me väikse vabariigi poliitika lähtuks rahastamises ja põhimõtetes ning ka suhtlemises kodanikust ning poliitikutel pole põhjust, motivatsiooni ega vabadust valija arvamusega mittearvestamiseks.

Missing Missing Missing Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Portree___delfist Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Skype_olev Missing Missing
Missing Missing Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Dsc_0299
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Bürokraatia ja populism

Ettepanekud kõlavad küll uhkelt, aga (peale selle, et ettepanekud võiks eraldi esitatud olla, et neid eraldi hinnata saaks) 1) valimireklaamiamet looks juurde palju töökohti, kuid samuti bürokraatiat, mis väga rahvale ei meeldiks; 2) igasugune igaüks-valib-kellele-ta-oma-raha-annab süsteem ei tööta - esiteks saab igaüks niigi soovi korral oma lemmikparteid toetada, samuti genereeriks selline süsteem jube palju populismi ja segadust, samuti oleks väga lihtne ühiskonna heidikuid (ja nende toetusrahasid) nt viinapudeli eest ära osta

Sander Maripuu
10. jaanuar