Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Rr_mini Rein
Raud
18.01.2013

Riigikogu valimised osade kaupa

Riigikogu koosseis võiks uueneda sagedamini, kui see praegu toimub. Koosseis võiks uueneda näiteks poole osas iga kahe aasta tagant või kolmandiku osas iga 18 kuu järel. See võiks vähendada võimu võõrandumist.
Pooltargumendid:
(1) valitsus peab arvestama võimalusega, et muutub vähemusvalitsuseks, kui muutub ebapopulaarseks
(2) väheneb sõbralike võrgustike ja ringkaitse võimalus Riigikogu sees
(3) poliitiline debatt ühiskonnas saab teistsuguse tsükli ja ei vaibu valimiste vahel
Võimalikud vastuargumendid:
(1) valimised on kallid - kuid sel juhul ei oleks erakondadel võimalik teha klantsreklaamile tuginevaid kampaaniaid, vaid tuleks keskenduda debattidele; korralduslikult võib ühendada kohalikud valimised osa Riigikogu valimistega
(2) Riigikogus tõuseb kogenematute saadikute hulk - kuid seaduste ettevalmistamine on niikuinii professionaalide kätes ning teisalt on "kogenematu" saadik ka vähem võõrandunud.

Missing Ott_profiil Missing Mina_10dd Missing Missing Olev_06.11.08-1 Missing Jaak_haud Missing Missing Vallamajas_10.09.2010_006 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Aa0183157 76052_10150134996984908_7612480_n
Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Debati püsivus

Eesti Vabariigi põhiseaduse I peatüki § 1 sätestab, et iseseisvas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Pärast kahtkümmet aastat taasiseseisvust oleme jõudnud riigi arenguloos ajajärku, kus see kõrgeima riigivõimu kandja ei taju oma võimu olemasolu ja ennem adub tegeliku võimu irdset omaviisilist eksistentsi, mis ei näi rahva tahtest suurt hoolivat ja lugu pidavat.
Valimisdebati püsivus ja ühiskondlikud arutelud suurendavad rahva teadlikkust,sagedasemad valimised annavad neile vahendi oma mõttetegevuse tulemusi tihedamini väljendada. Kodanikele kingitakse tunne, et nende mõtteist ja otsuseist sõltub enam kui praegu.
Olen ka ise välja pakkunud teistsuguse rotatsioonisüsteemi, mis ei oleks Riigikogu komisjonide tööle nii halvav:

link: www.rahvakogu.ee/ideas/1452-riigikogu-rotatsioon

Kaarel Vaidla
31. jaanuar

jume on ettepanekutel küll sees, kuid kas...

ei tekiks siis Riigikogust üks läbituiskamise koht? Kas ei tekiks probleeme ka saadikute endaga kuna 2 aastat võib olla suht lühike aeg isikliku elu peapeale pööramise sooviks. Ikkagi seotud ka peresiseste muudatustega ja muude harjumuste muutumistega. Ja mee ootame ikkagi kõikidelt saadikutel isiklikku professionaalset suhtumist oma saadiku kaasa käivate töökohustustesse, aga mitte ainult oma erakondlike proffide suhu vaatamist.

Aivo Peterson
18. jaanuar

Pidevalt uuenev parlament

Digiajastul näeksin hea meelega isegi sellist süsteemi, kus parlamendi koosseis muutub reaalajas vastavalt igal saadiku kontol olevale häälte arvule. Selleks oleks vaja pidevalt toimivat e-hääletuse süsteemi. Teame ju, et e-häält saab hääletusperioodi ajal muuta ja tagasi võtta. Pidevalt muutuva parlamendi puhul oleks e-hääletamine avatud kogu aeg. Mingit eraqldi kampaania perioodi sellisel juhul ei oleks. Iga saadiks oleks sunnitud kogu aeg oma reputatsiooni eest hoolt kandma, mis tähendab pidevat ja tihedat kommunikatsiooni valijatega kogu ametis olemise perioodi jooksul.

Ott Köstner
18. jaanuar

Ettepanek lahendab korraga mitu probleemi.

Pakun,et selle põhimõtte võiks ühendada saadikute tagasikutsumise mehhanismiga.See tähendab,et saadikuvolituste tähtaeg jääks endiselt neli aastat,aga iga kahe aasta tagant praagitakse osa saadikuid välja ja asendatakse uutega.Niisugune kord lahendab ka Aivo mure.Oti pakutud online teeks parlamendi töö liiga hüplevaks,aga sellest meetodist võiks abi olla mõnes ringkonnas kordusvalimiste esilekutsumiseks

Toivo Kalmo
18. jaanuar

Hea idee, mis vajaks edasimõtlemist.

Olen mõelnud analoogse süsteemi peale, kus paari aasta tagant võiks teha mingi elektroonilise vahevalimise või gallupi, kust on näha valitud saadikute toetus. Mingist künnisest kehvema tulemusega inimesed/erakonnad võiks välja vahetada. Idee tehniline teostus on muidugi keeruline. Sellel ideel on omad plussid ja miinused.
Plussid - erakonnad ja valitud (riigikogu ja omavalitsuste esindajad) peaks rahvaga dialoogi. Rahval oleks rohkem võimalusi poliitikas kaasa rääkida. Hetkel on tunne, et enne valimisi on poliitikud rahva sõbrad ning ülejäänud 3,5 aastat toimetavad omapäi.
Miinused - kartuses tagasikutsutud saada, võivad poliitikud palju populistlikke otsuseid teha. Kindlasti jääks mitmedki ebapopulaarsed, aga vajalikud otsused tegemata (haldus-, haridus-, tervishoiureform jne.). Samuti on kaheldav, kas eestlased on piisavalt agarad nii tihedalt valimistes osalema?

Rauno Lääne
21. jaanuar

Võimu on vaja hajutada, see on tulipunkt nr 1

Ma avaldan toetust selle idee pooltargumentidele, kuna olen omalt poolt ka välja käinud komplekse lahenduse, mille ühe osana need argumendid tööle rakenduvad. Vastuargumendid (1) ja (2) langevad lingitud ettepaneku juures ära.

link: www.rahvakogu.ee/ideas/1125-51-liikmeline-riigikogu-50-liikmeline-maakogu

Meelis Kaldalu
21. jaanuar