Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Olavi
Mändlo
18.01.2013

Kõrghariduse nõude kaotamine kui valitava laps on saanud täisealiseks või ....

...vanust vähemalt 40 aastat. Kui isik on laia silmaringiga, tubli, oma kodukoha patrioot, ja tal on kogukonna toetus siis ei tohiks kõrghariduse puudumine olla valimistel takistuseks.
Praegusel juhul sarnaneb kõrghariduse nõue selekteerimisena, et millises ühikas ja millises seltskonnas on kandideerija aega veedetud (pidu pandud) aga mitte õpitud erialaga.
Kõigil ei ole võimalik kõrgharidust omandada kas enda või lähikondlastest tingitud põhjustest.

Missing Jaak_haud Missing Missing Missing
Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Rahva hariduse statistika.

Kuna kõrgharidusega on ainult 7% mehi ja 13% naisi (vanusegrupist 25-64a) Eesti elanikkonnast (1,29 milj.) siis on meil küllalt piiratud valikuvabadus, et seda demokraatiaks nimetada.
Arvestades rahvastiku rännet (haritumad lahkuvad) ei pruugi väiksemates kohtades varsti enam kohapealt leida kvalifitseeruvaid isikuid ja neid tuleb mujalt sissetooma hakata.
Vastavalt põhiseadusele on Eestis demokraatlik ühiskond, peaks ka kõigil olema võrdsed võimalused ja neid ei peaks sellise piiranguga piirama.
Haridusnõude tühistamine tugevdab konkurentsi saadikute seas ja sunnib neid tulemuslikumalt tegutsema.
Haritud inimene, ei peaks kartma kõrghariduseta saadiku poolt konkurentsi, kui ta tõesti haritud on ja omab natukegi laiemat silmaringi.
Ja kui tõesti mõni "poetagune filosof" kogub niipalju häli, et saab vajaliku koguse täis ja osutubki valituks siis see ongi DEMOKRAATIA.

link: www.hm.ee/index.php?popup=download&id=11209

Olavi Mändlo
22. jaanuar

Mulle jääb arusaamatuks

Ühikad ei puutu asjasse. Haridust tõendab vastav diplom ja elu edenedes tuleb juurde ka kogemusi ja kujuneb haritus, mis peaks tähendama inimese teadmiste ja kogemuste kogumit. Diplom iseenesest veel tarka inimest ei tee. Tean muidu viielisi tuupijaid, kes elus üldse hakkama ei saa... Üks, mida haridusnõue kindlasti tagab, on teatud eelduse loomine, et volikogusse või riigikokku saajad on võimelised täitma neid ülesandeid, mida neilt eeldatakse. Sellega ma ei väida, et on loomult (elu)tarkasid kuid diplomit mitteomavaid isikuid. Sellest, et lapse täisealiseks saamine või 40-aastaseks saamine kuidagi targemaks teeb, millist olukorda võiks ülikooliharidusega võrrelda, mina kahjuks aru ei saa, mistõttu ma seda ettepanekut ka ei toeta.

Urmas A r u m ä e
18. jaanuar