Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Toivo
Kalmo
07.01.2013

Parteide rahastamise üldpõhimõtted

Demokraatlikus riigis on erakonnad sellised kodanikeühendused,mis eristuvad üksteisest maailmavaate poolest.Eesti praegused erakonnad on aga kartellistunud ja neil on kõigil ühine maailmavaade sokutada võimalikult palju oma liikmeid maksumaksja palga peale.Seega on erakonnad muutunud ühiskonnavaenulikeks organisatsioonideks.Ühiskond ei saa seda rohkem taluda.Mõistagi oleks võimalus erakonnad laiali saata,aga demokraatlikus ühiskonnas ilma nendeta toime ei tule.Uurime ühiskonna lihsustatud mudeli abil,missugune on poliitiliste organisatsioonide ühiskonnakasulk roll.
Ühiskond koosneb erinevate huvidega inimestest.Osa inimesi on individualistid ja tahavad omapäi toimetada ning soovivad,et teised neid võimalikult vähe segaksid.Teine osa inimestest on aga ebakindlamad ning tahavad,et riik nende ellu rohkem sekkuks ja neid rohkem aitaks.Osad inimesed tahavad,et nende elu pidevalt teiseneks.Teised on jälle kinni püsivamates väärtustes.Ühiskond ei saa samaaegselt erinevate inimeste soovidele vastu tulla.Järelikult on vaja leida ühiskonnaelu korraldamiseks mingi kesktee.Kui mõnest vanast ürikust või kaasaegselt veeblehelt oleks võtta retsept,kuidas riigi elu seada,siis oleks lihtne otsida korraldajad (valitsus),kes retsepti teoks teeks ja kogu lugu.Kahjuks pole retsepti kusagilt võtta ja see tuleb ühiskonnal ise välja mõelda.Selleks peab ühiskond leidma väljamõtlejad-poliitiliste huvidega ühiskonnaliikmed.Need aktiivsed inimesed kogunevadki erinevatesse poliitilistesse ühendustesse ja teevad seal ühiskonnale kasulikku mõttetööd.Kuna töö tulemus on ühiskonnale väärtuslik,siis peab ühiskond aitama poliitilistel ühendustel ka kulusid kanda.Siit jõuamegi poliitiliste ühenduste rahastamise juurde.Loogiline,et ühiskonnal on poliitikutele vaja maksta ainult väljamõeldud ideede eest,aga mitte poliitikuid elu lõpuni ülal pidada.Tihti on poliitikud aga juba hea ninaesisega harjunud ja tahaksid surmani ühiskonna toidule jääda.Et ühiskonna arvel parasiteerimist jätkata,mõtlevad nad välja kõikvõimalikke krutskeid.Niisugune asi tuleb ära lõpetada.Kui usaldada väljamõeldud ideede tutvustamine poliikutele,siis kribavad nad kesised ideed suute klantspaberite peale ja valijad jäävad ideede tõelise väärtuse hindamisel jänni.Niimoodi pettusega võimule saanud omakasupüüdlike karjeristide väärotsused lähevad ühiskonnale hiljem väga kalliks maksma Sellepärast arvan,et ühiskond peab valmismõeldud ideed kohe kokku ostma ja laskma need valijatel ära hinnata.Poliitikud,kellede ideed ei sobi,tuleb otsekohe ühiskonna palgalt maha arvata.Arvan,et riigil on otstarbekas poliitikutelt kokkuostetud ideed ise valijatele ette laiali laotada,et valijad saaksid ideedele objektiivse hinnangu anda.Seega on riigil kasulikum ja odavam teha ratsionaalset ja tasakaalukat valimiskampaaniat ise.Kui erakonnad täidavad ainult ühiskonnale vajalikke ülesandeid ja kampaaniat ei tee,siis pole neile kuigi palju raha tarvis.Piisab tagasihoidlikust riiklikust rahastamisest.

Missing Missing Missing
Missing Meikar Missing Missing Imgp0026 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing Skype_olev Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Ühiskonna enamus peab otsustama.

Riik on ainult vahend enamuse soovide teokstegemiseks. Sellepärast tuleb riigikogu valida nii,et kõigi ühiskonnagruppide tahe oleks seal võrdeliselt esindatud.Seda saab teha ainult ausa mänguga.Valimisreklaam on üks paljudest kelmuse vormidest.Ühiskonna enamus ei salli kelmust ja on selle seadusega ära keelanud.Minu ettepanek ei piira kandidaatidel oma poliitlisi vaateid tuvustada.Kandidaadid võivad rääkida oma poliitilistest seisukohtadest niipalju kui jäksavad.Ettepanek piirab ainult emotsioonde mõjutamiseks tehtavat ajupesu.Ja valimisreklaam on seda.Emotsioonidele suunatud udujuttudega võib aga ühiskonna ohtlikult tasakaalust välja viia.Ühiskonda ei tohi juhtida ainult väikese kõige kõvemini kisava grupi ideede järgi ning sellesama grupi huvudes.Sellepärast tuleb kampaanias valijatele kõigi kandidaatide ideid võrdselt tutvustada.Ühiskond annab parteidele raha,aga sellega ei tohi lubada sulitempe teha.

Toivo Kalmo
14. jaanuar

Kes on see riik kes otsustab et millist kampaaniat teha?

Väide et, riik riigile on kasulikum ja odavam teha ratsionaalset ja tasakaalukat kampaanait ise on imelik: Kes on see müstiline riik? Riik on nii inimesed, kui erakonand, kui poliitikud ju. Sisuliselt väidab ettepaneku tegija, et kõik eesti inimesed, poliitikud ja erakonnad, vabaühendused, jne lepivad kokku kampaania ja otsused, et mida me edasi teeme ja siis reklaamime neid ideid iseendale? Ja seejärel teeme valimised ja valime need ideed siis ärategemiseks?

Mihkel Mikkelsaar
14. jaanuar