Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Ree
Lindeberg
18.01.2013

Presidendi otsevalimisest

Toetan kõiki ettepanekuid, mis on esitatud presidendi otsevalimise poolt.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing %c3%9cllar-metsand-150x150 Mina_10dd Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_2 Missing Missing Vello Missing Missing Skype_olev Missing Missing Mina Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_ise Missing Missing Vallamajas_10.09.2010_006 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud
Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Presidendil on riigis tasakaalustav roll.

See eeldab sõltumatust.Kui presidendi valib parlament,siis on ta parlamendi ( ja sealolevate parteide) tänuvõlglane.Kui presidendi valib rahvas,siis on ta rahvale tänu võlgu ja nii peabki olema.

Toivo Kalmo
20. jaanuar

Rahva arvu väiksus eeldab sellist varianti.

Presidendi otsevalimistega peab kaasnema tema volituste laienmine kuni presidentaalse võimuni Eesti Vabriigis.

Jaak Haud
19. jaanuar

Siin on vastuolu.

Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimine tekitaks rahva hulgas põjendamata ootusi. Tal ei ole ju võimu. Muuta riik aga presdentaalseks on üks samm ühe inimese võimule tulekuks, kes võib püüssipauguta meie riigi ära anda. Nagu kord juba juhtus.

Aare Kiisler
20. jaanuar

Eesti on parlamentaarne riik

Eesti on parlamentaarse riigikorraga maa, kus presidendi võim on tseremoniaalne. Seega oleks ebaloogiline kui parlamentaarse maa presidendil oleks tugevaim võimalik mandaat ehk ta oleks otse valitud (seega oleks tema mandaat tugevam kui kaudsel teel valitud peaministril). Kui tahta presidendi otsevalimisi, siis tuleks sama sammuga minna üle ka presidentaalsele riigikorrale, kus võim on ühe (otse valitud tugeva mandaadiga) persooni käes ja parlamendi võim on sümboolne. Lähimad näited on SRÜ riigid (enamus neist). Miks peaksime aga eemalduma euroopalikust tavast ja minema üle SRÜ-s levinud süsteemile? Ei näe küll ühtegi head põhjust selleks. Pealegi, viimati kui meil presidentaalne võim toimis, et toonud see kaasa suurt õnne. Euroopas on presidentaalne valitsemissüsteem vaid Prantsusmaal (pärand koloniaalimpeeriumi päevailt) ja osaliselt Soomes (igand ajast kui Kremlil oli vaja Soome riigi poliitika paika panna saunalaval, ühe mehega, sest ei saanud ju sauna minna terve Eduskunnaga).

Raul Rannaste
20. jaanuar

See on vastuolus demokraatia arenguga

Kindlasti ei saa olla demokraatlikum ühe inimese otsus võrreldes 101 inimesega.Autoriteedist autokraatiani on vaid üks samm.

Ago Talalaev
19. jaanuar