Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Erakonnasisene ja erakondade vaheline konkurents

Rahvakogu - Agu Uudelepp räägib erakondade konkurentsist.

Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Erakondasse ühinemine on kodanikele põhiseadusega tagatud õigus, mida võib piirata vaid seadusega, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega muuda erakondadesse ühinemise vabadust praktikas mittekasutatavaks. Erakonna registreerimiseks vajalik liikmete arv on 1995. aastast vähemalt 1000 (enne seda 200), erakonda võivad kuuluda vaid Eesti kodanikud. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda.

Kuni 1999. aasta valimisteni võis moodustada Riigikogu valimisteks ka parteide valimisliite, hiljem nõudis seadus erakondadelt kandideerimist üksinda oma nime all (küll aga ei pea erakonna nimekirjas kandideerimiseks erakonda kuuluma). Valimisliidud on lubatud ainult kohalikel valimistel. 20 aasta jooksul alates taasiseseisvumisest on järjepidevalt vähenenud Riigikogu valimistel kandideerivate ja valituks osutunud nimekirjade arv:

Riigikogu valimiste aasta Nimekirju kandideerimas Nimekirju Riigikogus
1992*17 9
1995* 16 7
1999 12 7
2003 11 6
2007 11 6
2011 9 4

* - valimisliidud lubatud

Järjepidevalt on suurenenud erakondade valimiskampaania kulud, erandiks 2011. aasta valimised, mille kampaaniakulud olid pea poole väiksemad kui 2007. aasta valimistel (kokku 4,1 miljonit eurot). Seost valimiskampaania kulude ja Riigikogus saadud kohtade vahel analüüsis Heldur Meerits artiklis „Kas raha teeb riigikogu?“. Artiklis leitakse, et valimiskampaaniale kulutatud raha ja saadud mandaatide arvu vahel on tugev seos.

Erakondade sisedemokraatiat seadused kuigivõrd ei reguleeri ning paljuski seavad parteid need reeglid endale ise oma põhikirjades. Sisedemokraatiat saab hinnata näiteks selle kaudu, kellel ja kuidas on võimalus osaleda organisatsiooni tähtsamate otsuste langetamisel: juhtide valikul, valimisnimekirjade moodustamisel ning poliitikate kujundamisel. Siin on ilmnenud erinevaid probleeme: otsustusprotsessi koondumine kitsa ringi kätte, kes valdavad erakonna rahalisi ressursse, liikmeskonna passiivsus, häältega manipuleerimine, mida on ette tulnud nii piirkondades kui ka üldkoosolekul.

Erakonna kõrgeimaks otsustuskoguks on seaduse kohaselt liikmete üldkoosolek. Selle pädevuses on erakonna põhikirja vastuvõtmine, juhtorganite valimine ja majandusaasta aruande kinnitamine. Seadus reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumist, päevakorra kujundamist ja hääletusprotseduuride korraldamist ning seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse võib kohus tühistada. Üldkogul aset leidva arutelu ja valikute formaliseerituse astme paneb paika erakonnas kasutatav või juurdunud kultuur – tavaliselt piirab arutelu ette määratud tihe päevakava.

Tavapäraselt on parteidel olemas osakonnad ja erinevad ühendused (noortekogu, naiskogu, seeniorite kogu vms). Reeglina annab põhikiri neile õiguse seada üles kandidaate erakonna juhatusse ja delegeerida esindajaid volikogusse, mis on erakonna juhtimisorgan üldkoosolekute vahelisel ajal.

Kuna erakondade eesmärgiks on osaleda oma esindajate kaudu avaliku võimu teostamisel, siis on valimisprogrammide ja -nimekirjade koostamise põhimõtted olulised mitte üksnes sisedemokraatia seisukohalt, vaid ka laiemat avalikku huvi silmas pidades. Parteide praktika on siin erinev. Osades erakondades saavad liikmed hääletada kandidaatide järjestust nimekirjas, teistel toimuvad piirkondlikul tasemel arutelud järjestuse ja esinumbrite osas, kuid lõplik otsustamine toimub kas erakonna juhatuses või volikogus. Programmide koostamiseks on mõnikord palutud avalikkusel saata ideid. Kui erakond on juba võimul, siis igapäevaseid otsuseid tehakse üldjuhul juhatuse või parlamendi/volikogu fraktsiooni tasandil. Valimiskampaania kavandamisel ja elluviimisel on tavaliselt võtmetähtsusega büroo ehk peasekretäri ja muu palgalise personali roll.