Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on Rahvakogu?

Rahvakogu on kõigile soovijatele avatud algatus, millega ühisloome viisil valmistatakse ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis. Rahvakogu idee kasvas välja president Toomas Hendrik Ilvese kokku kutsutud nõupidamisest parlamendierakondade, vabaühenduste ja riigiteadlaste vahel Kadrioru Jääkeldris 2011. aasta novembris.

Mis teemadega Rahvakogu tegeleb?

Rahvakogu keskendub viiele küsimusteringile: valimissüsteem, erakondadevahelise konkurentsi avatus ja parteide sisedemokraatia, erakondade rahastamine, kodanike osalemisvõimalused poliitikate kujundamises valimiste vahel ning ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine.

Kuidas Rahvakogu töötab?

1. Jaanuaris on kõigil võimalik www.rahvakogu.ee esitada oma ettepanekuid ning kommenteerida, täiendada, toetada või kritiseerida teiste tehtud ettepanekuid Rahvakogu viiel teemal. Ettepanekuid on võimalik teha ka kirjutades Rahvakogu tööd koordineerivale Eesti Koostöö Kogule (Roheline aas 5, 10150 Tallinn või info@kogu.ee).

2. Veebruaris töötavad kõigi viie teema kohta esitatud ettepanekud läbi analüütikud, kes grupeerivad need erinevateks võimalikeks stsenaariumiteks ja varustavad esmase mõjuanalüüsiga.

3. Märtsis toimub üks või mitu Rahvakogu arutelupäeva, kus valitakse läbitöötatud stsenaariumitest eelistatuimad ja esitatakse need Riigikogule, kes saab teha vajalikud seadusemuudatused.

Kes korraldab?

Rahvakogu töö korralduse eest vastutab Eesti Koostöö Kogu (www.kogu.ee). Ühisloomeprotsessi ja veebikeskkonna valmistas ette enam kui 10-liikmeline töörühm, millesse kuuluvad teiste hulgas mõttekoja Praxis, vabaühenduste liidu EMSL, e-Riigi Akadeemia, presidendi mõttekoja, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Väitlusseltsi, Domus Dorpatensise, parlamendierakondade jt organisatsioonide esindajad, samuti on töös osalenud mitmeid IT- ja kommunikatsioonispetsialiste.

Mida tähendab „ühisloome“?

See on eestikeelne vaste inglisekeelsele mõistele crowd-sourcing ehk initsiatiiv, mille käigus kogutakse, süstematiseeritakse ja sünteesitakse rahva arvamusi ja ettepanekuid. Seda kasutati edukalt mõne aasta eest Islandi uue põhiseaduse koostamisel. Kui tavaliselt tulevad ideed ja ettepanekud seaduste muutmiseks valitsusest ja Riigikogust, siis seekord sõnastab rahvas, kuidas tuleks seadusi muuta.

Kuidas tagatakse, et minu ettepanekust saab uus seadus?

Tegu on ühisloomega – seega võivad ettepanekud ühise arutelu käigus muutuda ja täieneda. Kui ettepanek läbib ekspertide analüüsi, avaliku arutelu ja jõuab parlamenti, siis on see täiesti võimalik. Kindlasti tuleb meeles pidada, et seadusi menetleb ja võtab Eestis vastu Riigikogu. Selleks ongi parlamendierakonnad protsessi juba alguses kaasatud. Lisaks eeldab hea tulemus toimivat koostööd Riigikogu põhiseaduskomisjoniga.

Kuidas tagatakse protsessi läbipaistvus ja see, et tõesti iga ettepanekut kaalutakse?

Ühisloome protsess on avalik ja läbipaistev, kõik teemakohased ettepanekud lähevad arvesse ning nende menetlemist on võimalik jälgida ning ettepanekuid arutada.

Miks tuleb ettepaneku tegijal oma isik identifitseerida?

Seaduste loomine on vastutusrikas töö, milles iga kodanik osaleb loomulikult oma õige nimega. Ühisloomekeskkonna juurde tuleb loodetavasti ka koht arvamuste vahetamiseks ning diskussioonis osalemine võiks toimuda veidi vabamas vormis.

Mis saab ettepanekutest, mis ei käi Rahvakogu viie teema kohta?

Kui ettepanek ei puuduta viit Rahvakogul praegu arutlusel olevat küsimusteringi, tõstavad moderaatorid selle rubriiki “Varia”. Sealseid ettepanekuid analüütikud läbi ei tööta. Siiski jäävad need nähtavaks lehekülje kasutajatele (muuhulgas näiteks erakondadele) ning ei saa välistada, et keegi leiab siit ideid, millega soovib edasi töötada.

Kas ja kuidas Rahvakogu keskkonda modereeritakse?

Ebaviisakad, sõimu, laimu või roppuseid sisaldavad või vaenu õhutavad postitused kõrvaldatakse. Samuti kõrvaldatakse postitused, mis sisaldavad reklaami, millel puudub asjakohane sisu või mille mõte pole arusaadav. Kui ettepanek ei käi teema kohta, tõstavad moderaatorid selle teise teema alla või rubriiki “Varia”.

Miks on vaja ehitada uut keskkonda, kui meil juba on Täna Otsustan Mina ehk TOM, osale.ee, Facebook ja kindlasti mõni veel?

Erinevalt mainituist on Rahvakogul väga konkreetsed ajalised ja sisulised parameetrid. Tegevus on jaotatud juba alguses kindlateks etappideks ja valdkondadeks. Kui TOM ja osale.ee on nö lahtise lõpuga platvormid, siis ühisloomeportaali laekuvate ettepanekute edasises menetlemises on juba praegu kokkulepe olemas.

Kes on eksperdid, kes kokku kogutud ettepanekuid sorteerima hakkavad?

Kõigil Jääkeldri algatuse käivitajatel on õigus nimetada ettepanekuid sorteerima ja analüüsima inimesi, kellel on demokraatliku riigi pidamise, parteide töökorralduse ja riigivalitsemisega seotud teemadel praktilisi ja akadeemilisi kogemusi.

Kui sul on veel küsimusi, kirjuta palun Eesti Koostöö Kogule e-posti aadressil info@kogu.ee