Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Poliitikate kujundamises osalemise võimalused valimiste vahel

Rahvakogu - Urmo Kübar räägib osalusest

Osalemiseks poliitikate kujundamisel valimiste vahelisel ajal on kodanikel ja vabaühendustel Eestis mitmeid võimalusi (nt saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides jne), kuid kaasamine õigusloomesse ei ole kohustuslik. Seega taandub küsimus osaleda soovija oskustele end töös olevate eelnõudega kursis hoida (nt valitsuses välja töötatavad eelnõud avaldatakse konsulteerimiseks eelnõude infosüsteemis, parlamendis arutlusel olevad eelnõud Riigikogu kodulehel) ja oma ideedele toetust leida ning avaliku võimu esindajate soovile ja suutlikkusele kaasata.

Ise õigusaktide algatamise õigus on Eestis kodanikel kohalikul tasandil, milleks tuleb eelnõu juurde koguda vähemalt 1% hääleõiguslike valla- või linnakodanike allkirjad. Seda on tehtud paaril korral, kuid ettepaneku esitajate seisukohalt edutult, sest siiani on kohalikud volikogud seepeale kasutanud oma õigust neile esitatud eelnõud tagasi lükata. Riigi tasandil kodanikel võimalust sellisel moel eelnõusid algatada ei ole. Seaduse algatamise õigus on Eestis Riigikogu liikmel, komisjonil või fraktsioonil ja Vabariigi Valitsusel.

Põhiseaduse järgi on Riigikogul võimalik seaduseelnõusid ja muid riigielu küsimusi panna ka rahvahääletusele (välja arvatud eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste ja riigikaitse küsimusi, välislepingute kinnitamist ja tühistamist ning erakorralise seisukorra kehtestamist ja lõpetamist). Seni on Eestis 1992. aasta põhiseaduse kehtivuse ajal toimunud üks rahvahääletus, 2003. aastal seoses Euroopa Liitu astumisega.

Kuigi kaasamine ei ole üldjuhul kohustuslik, rõhutab kehtiv õiguspoliitika alusdokument, et see on poliitika kujundamise ja seadusloome lahutamatu osa ning lahenduste arutamine on vajalik nii mõjude väljaselgitamiseks kui ka demokraatia põhimõttest tulenevalt. Kaasamist reguleerivad ka mitmed õigusaktid. Näiteks avaliku teabe seadus paneb paika reeglid, kuidas avalik võim peab kättesaadavaks tegema info oma tegevuse kohta, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kohustab korraldama avalikke arutelusid linna- või valla arengukava koostamisel, planeerimisseadus näeb sama ette planeeringute puhul jne. Valitsusasutustes ette valmistavate eelnõude koostajatel on kohustuslik seletuskirjas muu hulgas anda ülevaade, keda on kaasatud ning mida ja miks tehtud ettepanekutest arvestati või ei arvestatud.

Valitsuse reglement ütleb, et eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse kaasatakse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale. Kaasamise hea tava kinnitas valitsus 2011. aastal. See näeb ette, et valitsusasutus peab välja selgitama huvirühmad, keda väljatöötatav otsus mõjutab, ning avalik konsultatsioon tuleb läbi viia vähemalt kahes menetlusetapis: otsuse väljatöötamise kavatsusele ning ettevalmistatud eelnõule. Avalik konsulteerimine peab hea tava kohaselt kestma neli nädalat, et oleks piisavalt aega seisukohti ette valmistada. Ettepanekuid esitanud huvirühmadele tuleb anda tagasisidet.

Kaasamise kvaliteeti on aga keeruline objektiivselt hinnata, sest ka kõigi nimetatud tingimuste täitmine ei pruugi veel tagada head dialoogi. Praxise 2010. aastal läbi viidud uuring näitas, et kaasamine ministeeriumites on nii ametnike kui ka huvirühmade hinnangul paranenud, kuid kõige sagedamini toimub see hilises etapis, valmis eelnõule kommentaaride küsimusena, milleks osalejatel pole aga sageli vajalikke oskusi. Sootuks harvemini toimub kaasamine probleemide ja lahendusvariantide määratlemise ning eelnõu lähteülesande ja esmase versiooni koostamise juures, aga ka hiljem, kui eelnõud menetleb juba Riigikogu või kui tuleks hinnata vastu võetud otsuse tulemusi ja mõju. Peamiselt toimub kaasamine kirja teel või ametlikel kohtumistel näiteks töörühmades.

Uuringu kohaselt peavad huvirühmade esindajad suurimaks probleemiks vähest infot ettevalmistatavatest otsustest ja vähest aega osalemiseks. Ametnikud nimetasid aga suurimate probleemidena osalejate passiivsust. Samuti kurdeti poliitilise mõju üle otsuste ettevalmistamisel (näiteks jäigad seisukohad, ootamatud muudatused, vähe aega).