Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Rahastamine: erakondade riigieelarveline toetus

PEATEEMA: ERAKONDADE RAHASTAMINE

Parteide rahastamise ja järelevalve korra kehtestab erakonnaseadus. Erakonnad võivad raha saada riigieelarvest, liikmemaksudest, üksikisikute annetustest ning tehingutest erakonna varaga. Keelatud on anonüümsed ja juriidiliste isikute (ehk organisatsioonide) annetused, samuti nõuetest loobumine erakonna vastu või turutingimustest soodsamatel tingimustel erakonnale kaupade, teenuste jm loovutamine. Erakondade keelatud ja lubatud sissetulekute, riigieelarvelise toetuse ning rahastamise läbipaistvuse ja kontrolli kohta esitati 507 ettepanekut ja kommentaari.

 

ALATEEMA 1: ERAKONDADE RIIGIEELARVELINE TOETUS

Erakondade toetamine riigieelarvest ja selle täpsem korraldus oli kõige enam ettepanekuid kogunud küsimus erakondade rahastamise arutelus. Erakondade riigieelarveliste toetuste täiendava reguleerimise kohta esitati kokku 209 ettepanekut ja argumenti. Erakondadevahelise konkurentsi valdkonnast (406 ettepanekut) moodustab riigieelarveliste toetuste teema 30% (123 ettepanekut). Erakondade rahastamise valdkonnast (506 ettepanekut) moodustab riigieelarveliste toetuste küsimus 17% (86 ettepanekut).

 

1.          Siduda erakonna rahastamine riigieelarvest liikmemaksudega

Domineeriv ettepanek: siduda riigieelarveline toetus erakonna poolt kogutud liikmemaksudega (184 ettepanekut, toetushääli 1663, vastuhääli 484). Samuti käidi välja idee, et riigieelarveline toetus peaks olema sihtotstarbeline ehk täpsemalt määratletud, milleks erakond tohib seda kasutada.

Variatsioon:

a)     Riigieelarvelise toetuse suurus võiks sõltuda kogutud liikmemaksude summast, liikmemaksu tasuvate parteiliikmete arvust või osakaalust.

b)     Rahastada erakonda riigieelarvest võrdselt laekunud liikmemaksudega (41 toetushäält, 31 vastuhäält), kuid mitte enam kui näiteks kahekordne liikmemaksudest laekunud summa (59 toetushäält, 13 vastuhäält)

c)     Riigieelarveline toetus võiks olla võrdne kõigile registreeritud erakondadele, kuid ei tohiks ületada väikseima erakonna liikmemaksu kogusummat (1 toetushääl);

d)     Riigieelarvelise rahastamise loogika toimib analoogselt pensioni II sambale: üks osa liikmemaksudest, kaks osa riigilt (5 toetushäält, 8 vastuhäält).

e)     Riigieelarvelise toetuse vähendamine liikmemaksudest laekumata jäänud summa võrra (58 toetushäält, 8 vastuhäält).

f)      Riigipoolne toetus seotakse fikseeritud liikmemaksu laekumisprotsendiga (eeldab liikmemaksu alammäära). Nt eraldise vähendamine lineaarses seoses liikmemaksu maksjate %ga (1 toetushääl).

g)     Riigieelarveline toetus võrdub liikmete arv korrutatud mediaanliikmemaksuga (1 toetushääl).

Pooltargumendid:

a)     Korrastuvad erakondade read ja suureneb motivatsioon liikmemaksusid koguda.

b)     praegune erakondade võimetus oma liikmetelt liikmemaksu koguda on väga negatiivne ja mõjub riigi raha raiskavalt.

Vastuargumendid:

c)     Halveneb väiksema ja vaesema liikmeskonnaga parteide konkurentsivõime.

d)     Süsteemi toimimine eeldab kindlaid reegleid, nt (riiklikult seatud) liikmemaksu ülemmäära.

 

2.          Riigieelarve toetuse sidumine teiste näitajatega

Domineeriv ettepanek: riigieelarveline toetuse suurus peaks arvestama rohkem valimistel saadud hääli (49 ettepanekut ja argumenti).

 

Variatsioon:

a)     Riigieelarve eraldis vastavalt valimistel saadud häältele, iga hääl annab seaduses määratud summa (nt 1, 10, jne eurot).

b)     Rakendada süsteemi üksnes Riigikogu valimistel saadud häälte põhjal, kuid võiks kaaluda ka lisaraha andmist kohalike omavalitsuste volikogu kohtade põhjal (4 vastuhäält).

Pooltargumendid: Paraneb väikeste (ja Riigikokku mittepääsenud) parteide konkurentsivõime.

Vastuargumendid: parteisid võidakse hakata looma raha saamise eesmärgil. Samas pakuti välja, et sellise olukorra vältimiseks tuleks toetuse saamise tingimuseks seada nt 1% valimiskünnise ületamine ja/või teatud liikmete arvu olemasolu.

 

Ettepanek 2: igaüks võiks ise saada määrata, kas ja millist erakonda ta soovib oma maksudest toetada (41 ettepanekut ja argumenti). Kui eelmise ettepaneku puhul võetaks aluseks valimistel saadud hääled, siis antud ettepaneku kohaselt võiks luua sellise süsteemi, kus kord aastas tulusid deklareerides saab igaüks otsustada ka parteide toetamise. Pakuti välja, et see võiks olla nt 1% tulumaksust ja kui inimene partei toetamise eelistust ei määra, siis suunatakse see maksuosa riigituludeks üldiselt

Variatsioon: eraldise määramine 1% ulatuses sotsiaalmaksust (6 toetushäält, 14 vastuhäält).

Pooltargument: Suureneks oluliselt valija võimalus parteide rahastamises kaasa rääkida.

 

Ettepanek 3: Eraldise sidumine erakonna liikmete arvuga.

Variatsioon:

a)     kõikide erakondade ühe liikme osakaalule erakondadele eraldatud üldsummast (2 vastuhäält).

b)     Vastavalt erakonnaliikmete arvule maakonnas (parema kaasatuse eesmärgil) (1 vastuhääl).

Pooltargument: Väiksemate, sarnase maailmavaatega erakondade ühinemine ja koondumine.

 

Ettepanek 4: erakondade riigieelarveline toetus peaks toimima kulupõhiselt ja võrdselt. Lubatud on kulutused, mis on määratletud riiklikult sätestatud kulumudelis.

Pooltargumendid: Süsteemi läbipaistvus ning positiivne mõju väikeparteidele.

Variatsioon:

a)     Toetus võiks olla osaliselt kulupõhine ja osaliselt ühetaoline (nt 20%, 50%).

b)     Rahastamine teatud astmete (nt 3 erinevat) alusel: häälte arv n tagab konkreetse summa X, suurusjärgu rohkem hääli saanud erakond saab x+n summa (1 vastuhääl).

 

Ettepanek 5: riigieelarvelise toetuse peaks siduma arvamusküsitluste tulemustega (1 vastuhääl). Sest siis kui erakonnad ei arvesta rahva soovidega, seab see koheselt ohtu erakonna rahastamise.

 

3.          Võrdsem eraldis ja väikeparteide toetamine

Domineeriv ettepanek: erakondade riigieelarvelise toetuse oluliselt suurem või täielik võrdsustamine (44 ettepanekut ja argumenti). Selle ettepanekuga sooviti saada suuremat toetus Riigikogust välja jäänud, valimistel siiski teatud hulga hääli (selle peaks määrama seadusega) kogunud parteidele. Võrdsem riigieelarveline toetus tagaks erakondadele ka sarnasemad võimalused oma valimisplatvormi tutvustamiseks nt ERR-s (122 toetushäält, 37 vastuhäält).

Pooltargumendid: väheneb praeguste parlamendierakondade rahaline üleolek ning paraneb (valimiskünnise alla jäänud) väikeparteide olukord; erakondade võrdsema rahakoti puhul kaoks vajadus täiendavate rahastusallikate järele kampaaniaks.

Vastuargument: toetuse saamine peab eeldama teatud toetusbaasi (näiteks 1% elanikkonnast) olemasolu.

Variatsioon

a)     Võrdne toetus kõigile registreeritud parteidele, kuid mitte rohkem kui X summa aastas.

b)     Selline toetus peaks katma erakonna juhtimise kulud (14 toetushäält, 11 vastuhäält).

c)     Selline toetu peaks katma erakonna kontori ülalpidamiskulud (1 toetushäält, 2 vastuhäält)

d)     Riigieelarvest peaks jagama võrdselt baastoetust, millele lisandub toetus esindatuse eest riigikogus (2 toetushäält, 13 vastuhäält).

e)     Eraldada riigieelarvelist toetust kõikidele MTÜdele, sh erakondadele, keskse fondi (riiklik valimisfond, riigireformi keskus ehk rahvakogu) kaudu. Toetuse taotlemine toimuks kindlate kriteeriumite alusel (nt erakonna liikmete arv) ning hilisema aruandluse kohustusega (36 toetushäält, 27 vastuhäält).

 

 

4.          Riigieelarvelise eraldise vähendamine

Lisaks riigieelarvelise toetuse jagamise põhimõtete muutmisele leiti ka, et riigieelarveline toetus võiks väheneda järgmiselt:

a)     Vähemalt poole võrra (61 toetushäält, 26 vastuhäält).

b)     10-15 korda (31 toetushäält, 5 vastuhäält)

c)     5 korda, selliselt et rahast jätkuks vaid eesmärgipärasteks tegevusteks (1 vastuhääl).

 

 

KOKKUVÕTE

Erakondade riigieelarvest rahastamise kohta arvati üldiselt, et praegune erakondade riigieelarveline toetus on liiga suur, mistõttu ei ole parlamendierakonnad motiveeritud kulusid kärpima ja täiendavaid rahastusallikaid leidma. Leiti, et praegune süsteem ei soosi erakondade konkurentsi ja takistab uute parteide teket. Tänast korda tuleks muuta selliselt, et erakondade omaosalus rahastamises suureneks ja et rahastamine lähtuks senisest rohkem valimistel saadud häältest. Samuti tuleks anda valijatele senisest enam võimalusi poliitika mõjutamiseks rahastamise kaudu valimistevahelisel ajal. Ühtlasi soodustaks selline süsteem väiksemate erakondade püsimajäämist.

Kommentaarid

Viimased uuendused kategoorias Rahastamine
Missing
Rahastada erakondi vaid riigieelarvest jõudis enim toetushääli saanud ettepanekutesse 1 537
Missing
Aruandlus Põhiseaduse § 28 viimase rea täitmise kohta. jõudis enim toetushääli saanud ettepanekutesse 1 344