Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Riik üldiselt: Palgad ja hüvitised riigieelarvest

PEATEEMA: RIIK ÜLDISELT

Rahvakogu.ee keskkonnas tegid ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida soovivad kodanikud ettepanekuid viiel põhiteemal: rahastamine, erakonnad, valimised, kaasatus, sundpolitiseerimine. Täiendavalt oli võimalus esitata nende teemadest välja jäävaid mõtteid rubriigis varia. Kõigi ettepanekute ja kommentaaride analüüsimisel selgus vajadus luua täiendav teemarubriik „Riik üldiselt“ eristamaks selliseid mõtteid, mis väljusid etteantud teemade piiridest, kuid tõid esile riigi üldise toimimisega seotud teemasid ja kodanike muresid. „Riik üldiselt“ teemal koondati kokku ettepanekuid ja kommentaare 687.

ALATEEMA 2: PALGAD JA HÜVITISED RIIGIEELARVEST

Riik üldiselt peateema all koondus 191 ettepanekut ja argumenti avaliku sektori töötajate tasustamise alateemaks, mis oli 28% kõigist „Riik üldine“ alla koondatud ettepanekutest ja argumentidest.

1.          Riigikogu liikmete ja avaliku sektori töötajate palkade suurus ning selle kujunemine (114 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: Riigikogu liikmete palk peaks olema seotud miinimumpalgaga. Selline mõte sisaldus selgelt 31 ettepanekus ja argumendis, mis said kokku 716 toetushäält ja 103 vastuhäält.

Variatsioonid: Selles, mitmest miinimumpalgast peaks koosnema Riigikogu liikme palk, ei oldud selgelt ühte meelt. Kõige enam leiti, et õiglane oleks maksta Riigikogu liikmetele 5-6 kordset miinimumpalka, kuid oli ka ettepanek, et Riigikogu liikme palk võiks olla kolme miinimumpalgaga võrdsustatud. Maksimaalselt pakuti kümnekordse miinimumpalgaga võrdsustatud kuupalka.

Pooltargumendid: Miinimumpalgaga seotust põhjendati sellega, et siis oleksid Riigikogu liikmed rohkem kursis tegelikkusega. Lisaks leiti, et ehk siis tõstetaks miinimumpalka tihedamini.

Vastuargumendid: Tõenäoliselt hakataks siis tõstma miinimumpalka hoopis sagedamini. See omakorda annaks hoo sisse „palgarallile“, mis nõrgendaks kokkuvõtteks Eesti konkurentsivõimet.

Ettepanek 2: Riigikogu liikmetele maksta tulemuspalka (11 ettepanekut ja argumenti, kokku 171 toetushäält, 84 vastuhäält).

Variatsioone oli selle osas, mille alusel ja kuidas tulemusi mõõta: Riigikogus kohaloldud aja järgi, SKT või investeeringute kasvu alusel, hoopis töötuse vähenemise alusel, valimistel antud lubaduste täitmise määra alusel.

Pooltargument: toetaks valitsuse ja riigikogu töö efektiivsuse saavutamist.

Vastuargument: Riigikogu liikme palk on seotud keskmise palgaga, mis iseenesest on tema töö tulemusnäitaja.

Ettepanek 3: Riigikogu ise ei tohiks otsustada oma palkade üle (7 ettepanekut ja argumenti, 304 toetushäält ja 39 vastuhäält).

Variatsioon: Riigikogulaste palku reguleerigu kogu avalikku sektorit hõlmav palgajuhend, Riigikogu liikmete palga peaks määrama Valitsus, eraldi sõltumatu komisjon või rahvas (nt märkides selle valimiste ajal sedelile, panna küsimus rahvahääletusele).

Ettepanek 4: Riigiettevõtete juhtide palk ei tohiks ületada presidendi ja/või valitsusliikmete palku. (4 ettepanekut ja argumenti, 140 toetus-, 12 vastuhäält).

Pooltargumendid: ei ohusta miinimumpalgaga kaasneda võiv „palgaralli“ ja mediaanpalk on objektiivsem keskmisest palgast; riigiettevõtete juhid vastutavad vaid ühe kitsa sektori toimimise eest, peaminister vastutab terve riigi toimimise eest. Vastuargumendid puudusid.

2.          Riigikogu liikmete (kulu)hüvitised ja soodustused (47 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: kuluhüvitisi ei peaks Riigikogu liikmetele maksma (selgelt 12 ettepanekus ja argumendis, kokku 141 toetushäält ja 12 vastuhäält).

Pooltargumendid: Peamiselt toodi põhjuseks, et Riigikogu liikmete palgad on nii kõrged, et peaksid suutma ise tasuda oma taksosõidud, autoliisingud jms. Nimetati ka seda, et kuluhüvitiste ümber toimuv on piinlik.

Vastuargumente ei esitatud.

Ettepanek 2: Kuluhüvitise kaotamise asemel muuta kuluhüvitise maksmise kord mõistlikuks (173 toetushäält, 12 vastuhäält).

Variatsioon: kuluhüvitisi vähendada 2/3 võrra; säilitada põhjendatud kuluhüvitised, näiteks lähetused teistesse riikidesse, teatud ulatuses telefoni-, transpordi- ja elamuasemekulutused.

Ettepanek 3: Muuta lahkumishüvitise korda (12 ettepanekut ja argumenti).

Variatsioon: lahkumishüvitise maksmine lõpetada (242 toetushäält, 9 vastuhäält); muuta korda mõistlikumaks (103 toetushäält, 3 vastuhäält).

3.          Riigikogulaste eripension (12 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: Kaotada riigikogulaste eripensionid (11 ettepanekut ja argumenti, 196 toetus- ja 7 vastuhäält). (Toimetaja märkus: riigikogulaste eripensionid on juba kaotatud.)

Pooltargumendid: Liine kulu eelarvele; Riigikogu liikmetele võiks kehtida samasugune tööseadus nagu teistele töötajatele.

 

KOKKUVÕTE

Riigikogu liikmete palgakorraldust võrrelduna teiste palgasaajatega riigis tunnetatakse ebaõiglasena. Seda nii palga määramise korra ja aluspõhimõtete kui ka praeguse palga suuruse osas. Ka avaliku sektori palgapoliitika laiemalt ei tugine Rahvakogu.ee’s sõnavõtnute hinnangul piisavalt arusaadavatele ja läbiapistvatele ühtsetel põhimõtetele.

Senist Riigikogu liikmete hüvitiste ja soodustuste süsteemi peetakse ebamõistlikuks riigi raha kasutamiseks. Leiti, et hüvitamisele kuuluvaid kuluartikleid tuleks täpsustada ja süsteem tuleks muuta läbipaistvaks.

Antud küsimustes esitatud Rahvakogu ettepanekud ja argumendid viitavad sellele, et senine Riigikogu liikmete palgakorraldus, hüvitiste ja soodustuste maksmise süsteem oma erisustega (võrreldes tavalise ametniku või erasektoris töötajaga) võib olla üks põhjuseid, miks tekib valitsejate suhtes umbusaldus ja rahvas ning Riigikogu liikmed teineteisest võõranduvad.

Kommentaarid