Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Sundparteistamine ja ühiskondliku ruumi politiseerimine

Rahvakogu - Mall Hellam räägib sundpolitiseerimisest.

Ühiskondliku ruumi politiseerimisest räägitakse, kui avalikus korras mittevalitavatele ja vaid võimuesindajate otsusest sõltuvatele ametikohtadele (nt osad ametniku- või nõukogude liikme kohad) nimetatakse ilma selge vajaduseta isikud, kes kuuluvad võimul oleva(te)sse erakonda(desse). Sundparteistamine on, kui näiteks sellistel ametikohtadel töötavatele inimestele avaldatakse survet erakonda astumiseks.

Selget joont, millal on erakonna liikme nimetamine mõnda ametisse õigustamatu, on keeruline tõmmata. Erakonnaga liitumine on kodanikuõigus, mida võib piirata vaid seadusega. Erakonnaseadus loetleb praegu selliste eranditena õiguskantsleri ja tema nõunikud, riigikontrolöri ja Riigikontrolli peakontrolöri, kohtunikud, prokurörid, politseiametnikud ja tegevteenistuses olevad kaitseväelased, kes ei või kuuluda erakonda, Vabariigi President peab ametisoleku ajaks erakondliku kuuluvuse peatama.

Samas on keelatud ka kellegi erakonda astuma või selle liikmeks olema sundimine ning karistusseadustik näeb selle eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Praktikas on sundparteistamist samas raske tõestada, näiteks juhul kui kooli, haigla, kultuuriasutuse vms juht astub võimul oleva erakonna liikmeks (või opositsioonis olevast erakonnast välja), sest selle eest lubatakse tema asutusele suuremat toetust.

Lisaks isikuvabaduse piiramisele on sundparteistamise ja -politiseerimise puhul probleemiks avalike vahendite otstarbekas kasutamine. Valimiskampaaniates on see takistuseks ausale konkurentsile, näiteks juhul kui võimulijatel on võimalik kasutada oma ideede levitamiseks maksumaksjate raha eest toimivaid meediakanaleid või ametnike tööaega, mis ei ole teistele kandidaatidele kättesaadavad. Hea valimistava kokkulepe sätestab, et kõik valimiskampaaniaga seotud kulud rahastatakse üksnes erakonna, valimisliidu või kandidaadi eelarve kaudu ning avalikke vahendeid kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.