Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Ülevaade analüüsiprotsessist

RAHVAKOGU ETTEPANEKUTE ANALÜÜSIPROTSSESSI KIRJELDUS

 

Rahvakogule tehtud ettepanekute analüüsi käigus süstematiseeriti esitatud ettepanekud ja argumendid, koondati sarnast küsimust puudutavad ettepanekud ja argumendid alateemadeks ning koostati kirjalikud kokkuvõtted. Kuigi ettepanekuid koguti viiel teemal (erakondade rahastamine, erakondade konkurents, valija hääle kaal, kaasatus ja sundpolitiseerimine), esitasid sõnavõtnud ettepanekuid ka teistel teemadel.

Süstematiseerimise käigus tekkis lisaks viiele põhiteemale veel teema „riik üldiselt“ ning „Varia“. Teema „riik üldiselt“ kohta koostatakse märtsi algul samuti kokkuvõtted, et anda ülevaade riigi juhtimise ja töö korraldamisega seotud ettepanekutest. „Varia“ alla jäid kõik muudel teemadel esitatud ettepanekud ja käesolev analüüsiprotsess neid ei hõlma.

Analüüsis on püütud esitatud ettepanekute sisu võimalikult ülevaatlikult ja täpselt esile tuua, näidates ära ka variatsiooni. Pidasime oluliseks, et eristuvad ettepanekud saaks analüüsides kajastatud isegi siis, kui neid mainiti harva ja nende kohta polnud märkimisväärselt vastu/toetushääli. Ettepanekute ja argumentide ning toetus-vastuhäälte arvu oleme püüdnud kajastada niivõrd, kui see võimalik oli. Järgnevalt on täpsemalt kirjeldatud, millest analüütikud lähtusid kokkuvõtteid koostades.

 

Analüüsi etapid: mida me tegime?

Rahvakogu ettepanekute analüüs toimus kolmes etapis. Kuna üks ettepanek võis hõlmata ka mitut Rahvakogus arutletud teemavaldkonda, märgiti ettepanekute analüüsi esimeses etapis ära kõik valdkonnad, mida iga ettepanek ja argument esindas. Koostöös ekspertidega loodi enimesinenud teemadest peateemade alla alateemad. Tulenevalt ettepanekute ja argumentide tekstide sisust võis üks ettepanek saada kodeeritud mitme alateema alla, kuna sisaldas erinevaid mõtteid.

Töö teises etapis koondati kuue peateema lõikes alateemade sees ettepanekud ja argumendid sarnasuste alusel gruppideks, nn ettepanekute kimpudeks. Nende seest omakorda selgitati välja domineerivad ettepanekud ehk mille kohta oli kõige rohkem ettepanekuid ja kommentaare. Toetus- ja vastuhäälte arvu arvestati kaalukeelena juhul, kui neid hääli sai selgelt kokku arvutada (vt all lisaselgitust).

Analüüsi kolmandas etapis kirjutati nende sarnaste ettepanekute kimpude alusel analüüsikokkuvõtted. Analüüsikokkuvõtted koostati kuue peateema kohta: Rahvakogus olnud viis peateemat ja töö käigus lisandunud teema „Riik üldine“. Igal peateemal koostati kahte laadi kokkuvõtted:

1)    Üks peateema kokkuvõte, mis annab üldise ülevaate antud teemal esitatud ettepanekutest ja tekkinud alateemade peamistest sõnumitest.

2)    Alateemade kokkuvõtted, mida võis olla 3-7 sõltuvalt teemast.

 

Ettepanekute ja argumentide kokkulugemisest

Analüüsi käigus töötati läbi kõik Rahvakogus esitatud ca 4794 ettepanekut ja argumenti. Iga ettepanek ja iga argument oli andmestiku eraldi real, mis võimaldas ettepanekuid ja argumente kokku lugeda. Analüüsikokkuvõtetes kajastatud number märgib sarnase sisuga ettepanekuid. Näiteks: Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus (95 ettepanekut ja argumenti). Nii oma stiililt kui sisult olid Rahvakogule esitatud ettepanekud ebaühtlased. S.t nii sõnavõttudes sisalduvate ettepanekute hulk kui ka üldistustase olid erinevad. Seejuures oli üldisemat laadi ettepanekuid tunduvalt rohkem (näiteks: parteide rahastamine peaks toimuma ainult liikmemaksude kaudu), kui detailseid (näiteks: ettepanek seada liikmemaks sõltuvusse erakonna liikme sissetulekust). Kahe eelnevalt toodud näite valguses: mõlemad need ettepanekud seonduvad liikmemaksuga ja need kajastuvad rahastamise kohta tehtud ettepanekute arvestuses. Kuna näiteks liikmemaksu teemal laekus kokku üle 200 ettepaneku, tekkis sellest rahastamise peateema alla eraldi alateema kokkuvõte, kus on täpsemalt kajastatud erinevad liikmemakse käsitlevad ettepanekud ja nende arv.

 

Poolt ja vastuargumendid

Ettepanekute juurde oli Rahvakogu.ee-s võimalik lisada ka poolt- ja vastuargumente. Analüüsi käigus tõime välja, mida poolt- ja vastuargumentidena olid sõnavõtnud ettepanekute juurde märkinud. Kuna poolt- või vastuargumendid võivad tuleneda igaühe hinnangutest olukorrale, võib nende sisu kohati olla ka vaieldav. Seega ei ole tegu analüütikute ega ekspertide hinnanguga, vaid antud teemal sõnavõtnute enda mõtetega.

 

Toetus– ja vastuhääled

Tulenevalt Rahvakogu keskkonna loogikast sai üks külastaja anda toetus- ja vastuhääli kõikidele sisestatud ettepanekutele. Üks ettepanek võis sisaldada erinevaid seisukohti. Analüüsi seisukohalt oli toetus- ja vastuhäälte arvestamine kõige problemaatilisem. Sageli oli võimatu hinnata, mille kohta toetus-vastuhääl käis. Toetus ja vastuhäälte kokkulugemine oli analüütikute otsus sõltuvalt ettepanekute sõnastuse selgusest, kas neile lisatud toetus- ja vastuhääled olid kokkuloetavad.

Tasub pöörata tähelepanu asjaolule, et analüüsikokkuvõtetes esitatud toetus- ja vastuhääled on summeeritud ja seetõttu näitavad seda, mitu korda on ettepanek meeldinud/mitte meeldinud. Need ei näita, mitmele inimesele ettepanek on meeldinud/mitte meeldinud. Näiteks: kui ühe üleriigilise valimisringkonna moodustamiseks on antud 1046 toetushäält, tähendab see seda, et mõte on inimestele meeldinud 1046 korda. Mitte aga, et mõte on meeldinud 1046 inimesele. Üldiselt võib tõdeda, et teemade kaupa oli toetus- ja vastuhäälte kokkuliitmine erinev, näiteks Riigikogu liikmete arvu ettepanekud olid tunduvalt konkreetsemad kui kaasamise ja riik üldiselt teemade all esitatud mõtisklused.

Seetõttu palume toetus- ja vastuhäälte arvu põhjal järeldusi mitte teha ning käsitleda neid eelkõige üldise populaarsuse suurusjärkude indikatsioonina. Korrektsem info ettepanekute jaotuse ja olulisuse kohta iga teema sees ja üldpildina on võimalik teha ettepanekute ja argumentide arvu põhjal.

 

Koostanud: Maiu Uus, Andres Kõnno, Annika Uudelepp

Kommentaarid