Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Valimised: hääletamise korraldus

PEATEEMA: VALIMISED

Kohtade arv Riigikogus on enam-vähem võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga – kui erakond saab 15% häältest, saab ta ka ca 15 kohta Riigikogus. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5% valimas käinute hääled. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule 5-14 mandaati. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile. Häälte ülekandmist ei toimu. Ringkonnamandaadi puhul pole oluline kandidaadi koht algses valimisnimekirjas, vaid talle antud häälte arv. Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel arvestades seda, kui palju iga erakonna nimekiri on kokku hääli saanud. Selle, milline kandidaat kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutub, määrab erakond kandidaatide üleriigilise nimekirjaga (nn suletud nimekiri). Valimiste teemal esitati kokku ettepanekuid ja argumente ligi 1700 (1660).

ALATEEMA 6: HÄÄLETAMISE KORRALDUS

Kokku esitati sellel alateemal 163 ettepanekut ja argumenti, mis moodustab kõikidest valimiste osas tehtud ettepanekutest ja argumentidest 9,8%. Üldine hoiak oli, et hääletamine peaks olema paremini jälgitavam, ausam ja turvalisem. Kõige enam tehti ettepanekuid e-hääletamise kaotamise kohta (56 ettepanekut ja argumenti). Siiski, sellele ideele oli vastuhääli rohkem kui poolthääli. Lisaks esitati mitmeid vähem kajastust saanud ettepanekuid, näiteks muuta hääletamine avalikuks, korraldada Riigikogu vahevalimisi ja muuta Riigikogu valimiste aega.

 

1.    E-valimised (84 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: lõpetada e-hääletamine (56 ettepanekut: 37 poolt, 19 vastu).

Pooltargumendid (toetushääli 306):

a)   Arvutitesse ja Internetti on võimalik sisse häkkida, seetõttu ei ole e-valimised turvalised.

b)   Ka teised riigid ei kasuta e-valimisi, kuna nende tulemused pole kontrollitavad. Keegi ei kontrolli, et hääle andja on ka tegelikult ID-kaardi omanik ning et keegi hääletajat kõrvalt samal ajal ei mõjuta.

c)    E-valimised soodustavad häälte ostmist.

Vastuargumendid (vastuhääli 619):

a)   E-hääletamise toiminguid on võimalik kõigil vaatlema minna, kellel selleks soovi on.

b)   E-hääletamine vähendab just häälte äraostmist, sest valijal on võimalus uuesti hääletada. Kui keegi müübki oma e-hääle, saab ta selle hiljem privaatselt soovi korral ümber muuta.

c)    Ka valimiskomisjonides hääletades toimub häälte äraostmist ning muid pettuseid.

d)   E-hääletamine aitab Eesti riigil raha kokku hoida, see on mugavam, kiirem ja tõhusam.

Ettepanek 2: valimised muuta 100% elektrooniliseks (10 ettepanekut: 6 poolt, 4 vastu) – vahetada välja paberil hääletussedelitega hääletamine elektroonilise hääletamisega. Hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka jaoskondades.

Pooltargumendid (toetushääli 35): hääletus oleks kiirem, mugavam ja odavam. Jääksid ära erinevad kulud nagu paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu ja võimalikud vead häälte kokkulugemisel.

Vastuargumendid (vastuhääli 120): paberil hääletamine peab jääma alternatiiviks neile, kes ei oska arvutit kasutada või kes ei usalda elektroonilisi süsteeme; e-hääletamise kontrollitavus ja usaldusväärsus ei ole tagatud.

Ettepanek 3: parandada e-hääletuse korraldust järgmiselt: lühendada eelhääletuse aega, e-hääli võib muuta vaid piiratud arv kordi, inimestele paremini selgitada e-hääletuse kontrollitavust ja võimaldada hääletajale nende hääletustulemuste isiklikku kontrollimist (11 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 81): E-hääletus muutuks usaldusväärsemaks, valimispettusi jääks vähemaks.

Vastuargumendid (vastuhääli 21): inimestele peab jääma võimalus oma e-häält muuta, e-hääletamine on niigi usaldusväärne, see on tagatud ID kaardi kasutamisega hääletamisel.

Ettepanek 4: muuta e-hääletamise tulemused kõigile nähtavaks (7 ettepanekut). Antud ettepanekute all peeti silmas seda, et avalikult oleks näha, millisele kandidaadile valija X oma hääle andis. (Autori märkus: ettepanek ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 60, mille kohaselt on hääletamine salajane).

Pooltargumendid (toetushääli 20): tagab ausama hääletuse, sest kui valimisjaoskondades saab kaameratega häälte lugemise õigsust kontrollida, siis Internetis sellist häälte lugemise jälgimise võimalust ei ole. Inimesed soovivad näha, kas peale e-hääletamist on nende hääl läinud ikka õigele kandidaadile.

Vastuargumendid (vastuhääli 13): Isikuvabaduse rikkumine, soodustab häälte äraostmist, ebademokraatlik.

 

2.     Avalik hääletamine (25 ettepanekut)

Domineeriv ettepanek: hääletamine peaks olema avalik, et iga inimene saaks kontrollida, kellele tema antud hääl läks ning et saadik teaks oma valijaid (26 ettepanekut/argumenti: 21 poolt, 5 vastu). (Autori märkus: ettepanek ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 60, mille kohaselt on hääletamine salajane).

Variatsioon: iga inimene saab ise otsustada, kas tema hääl on avalik või mitte; muuta avalikuks ainult e-hääletamine (vt ka punkti 1, ettepanekut 4).

Pooltargumendid (toetushääli 203):

a)     Valijatel peab olema võimalus hinnata, kas nende poolt valitud saadik ka tegelikult valijate huvides tegutseb. Sellega tõuseb nii saadiku kui ka valija vastutus. Valijad ja saadikud oleksid rohkem seotud.

b)     Võimaldab valijatel saadikut tagasi kutsuda.

c)      Häältelugemise tulemusi ei ole võimalik petta, sest iga inimene saab kontrollida, kas tema hääl läks õigele kandidaadile.

Vastuargumendid (vastuhääli 60):

a)     Suureneks inimeste mõjutamine. Lisaks valimiskampaaniatele hakkaksid inimesi mõjutama ka nende perekond, tööandjad, sõbrad, tuttavad.

b)     Soodustab häälte äraostmist.

c)      Iga valija ei pruugi tahta, et tema hääl oleks näha Riigikogu liikmetele/sõpradele/perekonnale.

d)     Saadik peab esindama kõiki oma valimispiirkonna inimesi, mitte ainult valijaid, kes talle hääle andsid.

 

3.     Kogu hääletusprotsess turvalisemaks ja paremini jälgitavaks (19 ettepanekut/argumenti)

Domineeriv ettepanek: veebikaamerad komisjonidesse, et hääletamine ja häälte lugemise protsess oleksid paremini kontrollitavad (8 ettepanekut). Üldiselt jäi sel teemal tehtud ettepanekutest ja argumentidest kõlama mure, kas praeguse hääletamise korralduse puhul on tagatud ausus ja usaldusväärsus (toetushääli 34).

Variatsioon:

a)     Valimisjaoskondadesse lisaks hääletussedelitele ka elektroonilised hääletusmasinad, et häälte lugemine oleks kiirem ja tulemused mitmekordselt kontrollitavad (6 ettepanekut, toetushääli: 40, vastuhääli: 8).

b)     Valimistulemused arhiveerida 7 aastat/12 aastat (3 ettepanekut, toetushääli: 61, vastuhääli: 0).

c)      Häälte müümisele kehtestada karmid karistused (2 ettepanekut, toetushääli: 2, vastuhääli: 0).

Pooltargumendid (toetushääli 38): Suurem läbipaistvus, tõuseb inimeste usaldus hääletamise ja häälte lugemise suhtes.

Vastuargumendid (vastuhääli 6): Vanemad inimesed võivad olla umbusklikud kaamerate ja igasuguste valimismasinate suhtes ning seetõttu loobuda hääletamisest.

 

4.     Valimiste aeg (13 ettepanekut)

Domineeriv ettepanek: Riigikogu korralised valimised toimuvad juunikuu esimesel laupäeval igal neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale (9 ettepanekut/argumenti).

Variatsioon: juuni teine laupäev, juuni kolmas laupäev, mai viimane pühapäev, märtsikuu esimene pühapäev.

Pooltargumendid (toetushääli 62): valimisaktiivsus suureneks, sest soojemal ja valgemal ajal on inimesed aktiivsemad. Kui hääletamine toimuks laupäeval, on inimestel on parem võimalus valimistulemusi jälgida ning neile kaasa elada, sest nad ei pea järgmine päev tööle minema.

Vastuargument (vastuhääli 11): aastaaeg ei ole oluline tegur valimisaktiivsuse suurendamiseks, pimedal ajal ongi just rohkem aega tubasteks tegevusteks nagu näiteks poliitikaga tutvumiseks.

 

Ettepanek 2: viia Riigikogu ja KOV volikogude valimised ühele päevale (4 ettepanekut/argumenti).

Pooltargumendid (toetushääli 46): Selline süsteem toimib edukalt ka teistes riikides (Rootsis). Lõppeks pidev valimiskampaania.

Vastuargumendid (vastuhääli 8): tekitaks suurt segadust tavavalijale, samuti muudaks asja keerulisemaks asjaolu, et kandidaadid peaksid siis saama korraga kandideerida nii Riigikokku kui KOV-i (vastasel juhul võivad paljud KOV-id headest kandidaatidest ilma jääda).

 

5.     Vahevalimised (11 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: iga kahe aasta tagant korraldada vahevalimised, kust on näha saadikute toetus. Ebapopulaarsed saadikud vahetatakse välja (11 ettepanekut/argumenti).

Pooltargumendid (toetushääli 37): rahval oleks rohkem võimalusi poliitikas kaasa rääkida, saadikud säilitaksid tugevamad sidemed valijatega ka pärast valimisi, e-hääletust kasutades lihtne ja kiire läbi viia.

Vastuargumendid (vastuhääli 4): ei toimiks, sest saadikutel oleks raskem võtta vastu otsuseid, mis on rahva seas ebapopulaarsed, aga Eesti riigi pikaajaliseks toimimiseks hädavajalikud (erinevad reformid hariduses, halduses jne.), kallis läbi viia, valimised toimuksid liiga tihti.

 

KOKKUVÕTE

Kõige enam tehti hääletamise korralduse alateema all ettepanekuid e-hääletamisega seonduvatel teemadel. Läbivaks hoiakuks oli vähene usaldus ja häälte võltsimise kartus e-hääletamise puhul. Lisaks esitati mitmeid ettepanekuid praeguse e-hääletamise täiendamiseks. Palju soovitati häälte avalikuks muutmist. Samuti soovitati vahevalimiste korraldamise sisseviimist, valimiste toimumisaja muutmist ning tehti mitmesuguseid ettepanekuid, et muuta hääletusprotsessi usaldusväärsemaks.

 

Autor: Kati Päike
Toimetajad: Andres Kõnno, Annika Uudelepp

Kommentaarid