Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Valimised: ringkonnad

 

Rahvakogu ettepanekute analüüs

20.02.2013

PEATEEMA: VALIMISED

Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, kus kohtade arv Riigikogus on ligikaudu võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5% valimas käinute häältest. Kandidaate võivad esitada registreeritud erakonnad ja lisaks on võimalik Riigikokku pürgida üksikkandidaadina. Registreerimiseks tuleb maksta kautsjon, mis on kaks palga alammäära. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes 5-14 mandaati, vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile ning valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus. Valimiste teemal esitati kokku ettepanekuid ja argumente ligi 1700.

ALATEEMA 4: VALIMISRINGKONNAD

Antud alateema kohta esitati kokku 118 ettepanekut, mis moodustab kõikide valimiste teemal esitatud ettepanekutest 7% (1660-st). Antud alateema all oli üks dominantne ettepanek, milleks oli ühe üleriigilise valimisringkonna moodustamine (toetushääli 1046, vastuhääli 291).

1. Üks üleriigiline valimisringkond (72 ettepanekut ja argumenti; neist poolt 51, vastu 20) Domineeriv seisukoht: Eestis peaks moodustuma üks üleriigiline valimisringkond, kus kõik valijad saavad valida kõikide kandidaatide seast. Variatsioonid: säilitada tänane süsteem; 7, 26, 36, 61 valimisringkonda.

Pooltargumendid (toetushääli 1046):

.    a)  Saadikud hakkaksid Eestit käsitlema kui tervikut, mitte kui erinevate osade summat.

b)  Valija saab valida oma lemmikkandidaadi ükskõik millisest Eesti piirkonnast, seega on suurem tõenäosus leida endale sobivaim kandidaat.

.    c)  Kandidaatide esitamise protsess on lihtsam ja selgem.

.    d)  Kaovad peibutuskandidaadid valimisringkondades.

.    e)  Tagab valimiste üldisuse ja ühetaolisuse.

Vastuargumendid (vastuhääli 291):

.    a)  Soosib ebavõrdsust, sest enamik häältest läheb kandidaatidele, kelle nimi ja nägu on üle riigi tuntud ehk seega suurtele parteidele, kellel on vahendeid ja võimalusi teha üleriigilist kampaaniat.

.    b)  Halvendaks veelgi väikeste kohtade esindatust, sest enamik kandidaate koonduks linnadesse, kus on kõige rohkem hääli.

.    c)  Kandidaate oleks liiga palju, praeguse 60 asemel tuleks valida ligi 1000 kandidaadi seast.

Täiendavad ettepanekud: Luua 101 ühemandaadilist valimisringkonda, kus iga ringkond valib riigikokku oma esindaja (21 ettepanekut, neist 14 poolt, 7 vastu; toetushääli: 78, vastuhääli: 85). Positiivsena toodi välja, et sel viisil säiliks saadikul ja valijal üksteisega tugevam side ka pärast valimisi. Negatiivsena märgiti, et see on raskesti teostatav ning nõuaks suuri lisakulusid.

KOKKUVÕTE

Valimisringkondade alateema dominantseks ettepanekuks oli ühe üleriigilise valimisringkonna moodustamine, kus kõik valijad saaksid valida endale kõige sobivama kandidaadi. Positiivse küljena toodi peamiselt välja süsteemi lihtsust ja selgust. Negatiivsena väikeste kohtade esindatuse halvenemist.

Autor: Kati Päike. Toimetaja: Andres Kõnno.

 

Kommentaarid