Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Valimissüsteem

Rahvakogu - Ülle Madise räägib valimissüsteemist.

Eestis (aga ka Saksamaal, Soomes, Rootsis, Taanis jpt riikides) on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. See tähendab, et kohtade arv Riigikogus on enam-vähem võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga – kui erakond saab 20% häältest, saab ta ka ~20 kohta Riigikogus. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5% valimas käinute hääled.

Riigikogu valimisteks saavad nimekirju esitada ainult registreeritud erakonnad. Lisaks on võimalik Riigikokku pürgida üksikkandidaadina. Nii erakonna nimekirja kuuluva kui ka üksikkandidaadi registreerimiseks tuleb maksta kautsjon, mis on kaks palga alammäära (nt. 2011. aastal oli see 556 eurot).

Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule 5-14 mandaati.

Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile. Valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus. Pärast hääletamise lõppu järjestatakse ringkondades kandidaadid vastavalt igaühe häältesaagile. Valijate häälte arv jagatakse ringkonna mandaatide arvuga. Näiteks kui ringkonnas käis valimas 48 000 inimest ja seal on 8 mandaati, on ühe mandaadi “hinnaks” 48000/8=6000 häält. Iga kandidaat (sh. üksikkandidaat), kes on saanud mandaadi jagu hääli, saab koha Riigikogus. 2011. aasta valimistel sai isikumandaadiga Riigikokku 14 inimest (isiklik häältearv 5896-23 000).

Erakondade vahel jagatakse ringkonnamandaadid lähtudes kõigi nende kandidaatide kogutud häälte summast. Kui mandaat on 6000 häält ja erakonna kõik kandidaadid kogusid 12 000 häält, saab erakond Riigikokku kaks kohta. Need kaks kohta saavad endale erakonna selles ringkonnas kaks enim hääli saanud kandidaati (tingimusel, et kandidaat on saanud vähemalt 10% oma ringkonna mandaadile vastavast häältearvust). Seega ei ole ringkonnamandaadi puhul oluline kandidaadi koht algses valimisnimekirjas, vaid talle antud häälte arv. Häälte ülekandmist ei toimu. 2011. aasta valimistel sai ringkonnamandaadiga Riigikokku 68 inimest (isiklik häältearv 848-5043).

Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel üleriigiliste summeeritud hääletamistulemuste alusel. Sellised kompensatsioonimandaadid jagatakse nimekirjade koguhäältearvu omavahel võrreldes. Milline kandidaat kompensatsioonimandaadi saab, määrab erakonna üleriigilise nimekirja järjestus. Kui kandidaat sai vähem kui 5% oma ringkonna mandaadile vastavast häältearvust, ta siiski kohta Riigikogus ei saa. 2011. aasta valimistel sai kompensatsioonimandaadiga Riigikokku 19 inimest (isiklik häälte arv 308-2016).